Maxima turvajuht: poodide ülekülvamine turvatöötajatega on raha tuulde loopimine

Maxima kauplus.

FOTO: Jaanus Lensment

Politsei- ja piirivalveamet tegi Maxima kauplusteketile ettepaneku tagada poevaraste tõttu Kohtla-Järve kauplustes alaline mehitatud valve, ettevõtte turvajuht peab sellist tegevust aga raha tuulde loopimiseks.

Jõhvi politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Mark Leppik märkis kirjas, et politsei on saanud alates 2018. aasta algusest pooleteise aasta jooksul Kohtla-Järvel Keskallee 12, Järveküla tee 50 ja Mõisa tee 3 asuvatest Maxima kauplustest 116 teadet seoses poevargustega. Tema sõnul peab politsei pidevalt alustama neis kolmes kaupluses aset leidnud varguste uurimiseks menetlusi.

Maxima turvajuhi Tauri Sepa sõnul teeb 116 vargust pooleteise aasta jooksul kolme kaupluse peale kaks vargusjuhtumit kuus, mis ei ole üldse palju. Tema sõnul ei paista Kohtla-Järve sugugi silma suure kauplusevarguste arvu poolest, pigem varastatakse rohkem Tallinnas ja Harjumaal, kus on rohkem inimesi.

Miks politsei Teie arvates Maximale sellise kirja saatis?

Minule jäi see suhteliselt arusaamatuks. Kui ma vaatasin üldist kaupluste varguste statistikat ja konkreetset piirkonda, siis tegelikkuses ei torka Kohtla-Järve kuidagi silma. Ma ei tea, mis ajendas seda konkreetset politseinikku kirja kirjutama. Võib-olla kasvas politseil avalduste arv üle pea, aga tegelikkuses ei ole Kohtla-Järvel mingit tohutut suurt varguselainet.

Loogiline oleks, et kui turvamehi rohkem palgata, tabatakse rohkem vargaid ja see tooks politseile juurde veelgi rohkem tööd?

Alguses kindlasti. Mingil hetkel võib see hakata toimima kuritegevust vähendavana, kuna vargad saavad aru, et selles kaupluse jäävad nad kindlasti vahele. Aga kui me palkaks hästi palju turvatöötajaid, siis oleks see päris kallis ja tekitaks ettevõttele märgatava kulu. Tulebki vaadata, kas on mõistlik panna igasse kauplusesse 10 turvatöötajat. Lõppkokkuvõttes maksab selle kinni ju klient. Ja et kaubandusettevõte teenib oma tulu kaupade hinnast ja siis tuleks hindu tõsta. Muud varianti selle kulu katmiseks ei ole.

Milline turvafirma Maximas turvateenust pakub?

Kunagi oli meil Maxima sisevalve, kuid otsustasime hakata viis aastat tagasi teenust sisse ostma ja praegu meil oma turvamehi ei ole. Kogu turvateenuse ostame sisse litsentseeritud turvaettevõtete käest. 2018. aasta lõpus viisime läbi suure hanke, millel osalesid kõik suuremad turvaettevõtted. Tallinnas ja Lõuna-Eestis pakub turvateenust Skarabeus, Lääne-Eestis USS ja Ida-Eestis K-Valve. Ida-Virumaal on K-Valve tegutsenud sellest ajast saadik, kui Maxima oma sisevalve lõpetas. Sisuliselt võttis K-Valve üle kõik turvatöötajad, kes olid meie sisevalves. Tõenäoliselt need inimesed tunnevad ennast kollektiivi liikmena, kuigi meie ostame teenust sisse turvaettevõttelt.

Miks Maxima oma sisevalvest loobus?

Ma arvan, et see oli õige, kaubandusettevõte peaks tegelema kaubandusega, mitte turvateenuse pakkumisega. Turvateenuse haldamisega ettevõttes kaasnevad igasugused bürokraatlikud asjad. Sisevalveteenusele laienevad samasugused kohustused – peavad olema litsentseeritud töötajad ja kogu muu peavalu, mis turvaettevõttega kaasas käib. Seetõttu otsustasime sellest loobuda. Las tegelevad sellega professionaalid, ehk turvaettevõtted.

Viimasel ajal on siis turvameeste arv Maxima kauplustes langenud?

Jah, seda küll, me oleme natuke turvateenust vähendanud, kompenseerides seda teiste turvataktikaliste meetoditega. Seda teevad kõik kaubandusettevõtted. Turvateenuse hind alates 2017. aastast on tõusnud üle 50 protsendi, see on päris suur hulk raha. Inimtööjõud kallineb järjest, peab leidma vahendeid, et tagada inimestele normaalne palk. Kuna tulud nii palju ei suurene, tuleb kuskilt mehitatud turvateenust vähendada ja kuskile juurde panna. Paneme juhtumipõhiselt turvatöötajaid juurde ja võtame ära. Me ei külva turvatöötajaid igale pool laiali. Raha me tuulde ei loobi, aga me hoolime sellest, mis meie poodides toimub. Tuleb analüüsida, kuhu turvatöötajaid tegelikult vaja on.

Kas Ida-Virumaa paistab varguste hulga poolest silma võrreldes muu Eestiga?

Pigem on Ida-Virumaal vargusi vähem. Seal on väikesed ühtehoidvad kogukonnad, kõik tunnevad kõiki. Samamoodi on Kesk-Eestis, kus on väikesed kogukonnad, ega keegi naljalt oma linnapoodi varastama ei tule. Ida-Viru küll kuidagi silma ei torka, et seal oleks rohkem vargusi. Pigem on vargusi rohkem Tallinnas ja Põhjas-Eestis, kus on inimesi rohkem.

Kas poevargused on viimaste aastatega sagenenud, harvenenud või jäänud samale tasemele?

Viimase paari aasta jooksul näeme selget langustrendi. Oleme oma meetodeid intensiivistanud, võtnud kasutusele paremad kaamerad ja analüüsime rohkem videoajalugu. Me tegeleme asjadega rohkem sisuliselt. See lihtsalt ei toimi, kui panna turvatöötaja kassalindi juurde seisma ja loota, et midagi tabab. Rohkem tuleb tegeleda hoopis analüüsiga. Ja just seetõttu avastame rohkem vargusi ja anname need menetleda politseile. Me ei saa neid politseile saatmata ka jätta, see oleks vale.

Kas olete politseiga Kohtla-Järve poodidega seotud kirja teemal suhelnud?

Olen nendega telefoni teel suhelnud. Oleme kujundanud oma arvamuse, et ilmselgelt poleks mõistlik panna kõikidesse kauplusteesse hommikust õhtuni palju turvatöötajaid. Jätkame senist taktikat, tegeleme vargustega analüütiliselt ja kasutame rohkem tehnilisi vahendeid. Samuti – viimast kui ühte vargusjuhtumit ei ole mõtet ka politseile saata. Kui näiteks avastame videosalvestiselt, kuidas inimene varastab mõned pudelid alkoholi, kuid tema nägu pole näha ja pole ka muid tema isikut tuvastatavaid asjaolusid, siis pole mõtet sellise asjaga politseid tüütama hakata. Olen ise politseisüsteemis töötanud ja saan aru, mis on tõend ning mida saab politsei kasutada ja mida mitte. Pimeda avaldusega ei ole võimalik tööd teha, samas oma seadusest tulenevad kohustused peab politsei ikkagi ära tegema. Avalduse menetlemine nõuab vaatlusi ja dokumentide vormistamist, see on kõik ressurss, ma saan sellest suurepäraselt aru. Aga kui meil on olemas konkreetne video, kust on inimese nägu näha, võib-olla on ta isegi turvatöötajale tuttav, juba kolm-neli korda vargil käinud, siis sellised materjalid tuleb politseile edastada ja politsei peab olema suuteline selliseid asju menetlema.

Oleks loogiline, et Maximale kirja saatnud Kohtla-Järve piirkonnapolitseinik tunneb oma regiooni kurikaelu ja tuvastada video peal olevaid isikuid. Selge on, et Tallinnast keegi Kohtla-Järvele varastama ei lähe, see peab olema keegi sealsest kogukonnast pärit inimene.

Tagasi üles