Skip to footer
Päevatoimetaja:
Emilie Haljas
Saada vihje

Paides arutletakse tulevikumaailma üle (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seekordse arvamusfestivali läbivaks teemaks on tulevik. Kohal olid ka need, kes maailma mõnekümne aasta pärast kujundama hakkavad.

Kas tehisintellekt võiks ise otsuseid vastu võtta? Kas pakirobotit tohib jalaga lüüa? Just sellistele küsimustele otsiti vastuseid eile Paide Vallimäel alanud arvamusfestivali tehnoloogiaalal.

Festivalikavasse sobisid need arutelud justkui valatult, sest järjekorras juba seitsmendal festivalil on esimest korda laiem juhtmõte: tulevik.

Festivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul käsitlevad selleaastase festivali keskustelud tulevikku kolmest lähtekohast. Esiteks vaadeldakse tulevikumaailma elukeskkonda ühes seda ähvardava öko- ja kliimakriisiga. Teisisõnu: kuidas elada nii, et maailmast tulevikus midagi üldse alles jääks.

Teiseks puudutatakse aruteludes maailmamajandust ja selle uusi kasvumudeleid. Kolmandaks on arutelude keskmes aga tulevikuinimene ja tema vajadused. «Mulle tundub, et tulevikuinimene peaks olema iseseisvam, hakkajam ja omama rohkem teavet,» sõnas Lauring.

Mis puudutab Vallimäe veerel toimunud vestlusringi selle üle, kas tehisintellekt tohiks ise otsustada, siis seal olid arvamused seinast seina.

Milline on tulevikurobotite väärtusruum?

Milrem Roboticsi teadus- ja arendusdirektori professor Mart Noorma sõnul peaks praegu välja töötatud roboteid eetilistes küsimustes käsitlema kui väikeseid lapsi. Nii nagu ulakate laste eest vastutavad nende vanemad, vastutab ka roboti eest tema omanik või arendaja. «Robotid arenevad ja pole mingit põhjust, miks nad ei võiks areneda samasuguseks nagu inimesed,» sõnas Noorma.

Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor Margit Sutrop nõustus Noormaga, kuid lisas, et eeskätt peaks uurima hoopis seda, milliseks ühiskond roboteid «kasvatada» soovib. «Mind huvitab, millised on nad siis, kui nad pole enam lapsed,» lausus Sutrop.

Ta sõnas, et eelkõige tekivad ohud siis, kui tehisintellekt on arenenud nii kaugele, et suudab ise otsustada. Sel juhul võime küll püüda anda robotitele kaasa häid väärtusi, kuid see on keeruline, sest ka inimkond pole ühestes universaalsetes väärtustes kokku leppinud.

Milrem Roboticsi teadus- ja arendusdirektor Mart Noorma (paremal) ja Futuruumi kaasasutaja Madis Vasser jäid eriarvamusele, kas robotit saab võrrelda väikelapsega.

Nii näiteks võib Sutropi sõnul olla ka sõiduteel ise liikuv auto selliste väärtushinnangutega, et kaitsevad autos istuvat inimest, või hoopis sellistega, et kaitsevad eeskätt ümbritsevat keskkonda ja teisi liiklejaid.

Virtuaalkeskuse Futuruum kaasasutaja Madis Vasseri sõnul pole roboti väikese lapsena käsitlemine õigustatud, sest iga roboti otsustusprotsess on selline, nagu on ette näinud tema looja. Lõpuks jõuabki inimkond ehk punkti, kus robotid on nende loojate nägu – kellel on Hiina või Põhja-Korea väärtusruum, kellel aga ameeriklaste väärtusruum.

Sutropi sõnul on aga aeg, mil robotid oleksid võimelised ise otsuseid vastu võtma, kaugel, tõenäoliselt tuleb see alles 40–50 aasta pärast.

Millised oskused noortele kaasa anda?

Natuke lähema tulevikuga tegeleti Paide vallitorni kõrval aset leidnud arutelus «Mida mina saan ära teha aastaks 2035, et kohaneda tulevikuga?».

Keskustelus otsiti vastuseid küsimusele, millega saaksid inimesed juba täna tegelema hakata, et kohaneda muutustega eluolus ja tööturul.

Ettevõtja ja tulevikutrendide tundja Ott Pärna tõi esile, et tulevikus väärtustatakse rohkem selliseid isikuomadusi nagu sotsiaalne intelligentsus, suhtlemisoskus, kohandumine, asjade seostamine ja loovmõtlemine. Sellega nõustus ka koolitaja ning tööõnne ja enesearengu ekspert Tiina Saar-Veelmaa.

«Kõik automaatsed töökohad liiguvad sinna loova ja isemõtleva suunas,» lausus ta ning märkis, et ühtlasi on tulevikus vajalik oskus läbi kukkuda ja sellest õppida.

Ühtekokku on eile ja täna toimuva arvamusfestivali 28 arutelualal üle 160 keskustelu Eesti elu puudutavatel teemadel. Festivali eestvedaja Maiu Lauring ei osanud täpselt hinnata, kui palju inimesi tänavusel festivalil on, kuid tõi võrdluseks, et näiteks eelmisel aastal oli külastajaid üle 10 000.

Esimene arvamusfestival korraldati Eestis Rootsi eeskujul 2013. aastal ning samasugused festivalid toimuvad ka teistes Balti ja Põhjamaades. Ühtlasi toimub arvamusfestival selle aasta septembri alguses esimest korda ka Brüsselis Belgias.

Teperik: valimiste ajal toimus infooperatsioon

Arvamusfestivali Postimehe ala arutelul rääkis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Dmitri Teperik, et viimatistel riigikogu valimistel võimendati sotsiaalmeedia gruppides kunstlikult üleskutseid mitte minna valima.


Kübervõtteid kasutades Venemaa meie valimistesse ei sekkunud. «Aga mida me täheldasime, on üks huvitav tulemus: monitoorisime Eesti venekeelseid sotsiaalmeedia võrgustikke. Kõik avalikud venekeelsed postitused Facebookis ja VKontaktes, mis on loodud Eesti venekeelsete kasutajate poolt novembrist kuni märtsini. Nii avatud kui suletud gruppides on üsna kunstlikul moel võimendunud üleskutsed: ärge minge valima, Eesti on etnokraatlik riik, kohalikest venelastest ei sõltu midagi,» rääkis Teperik.


Teperik ütles, et kui tagantjärele vaadata valimisaktiivsust Narvas, Ida-Virumaal ja Lasnamäel, siis võib hinnata, et üleskutsed kandsid osaliselt vilja. Infooperatsiooniga olid seotud kohalikud mõjuagendid, lisas Teperik.

Indrek Lepik
Kommentaarid (2)
Tagasi üles