/nginx/o/2019/08/10/12453169t1he0f4.jpg)
Ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho leidis Arvamusfestivalil toimunud arutelus «Patsient: eesti keel. Diagnoos: ? Prognoos: ?», et see, et koolides õpetatakse peamise võõrkeelena vaid inglise keelt ning teised võõrkeeled jäävad tagaplaanile, ei ole õige ning inglise keele õpetamise koolides tuleks üldse lõpetada.
«See on kui umbrohi, see tuleb inimestele ise külge,» leidis Kiho ning lisas, et inglise keele arvelt vabaneks koolides tohutul arvul tunde, mille arvelt õpetada lastele hoopis teisi mingeid teisi keeli, mis praegu tagaplaanile on jäänud.
«Kui sa oskad teisi keeli [peale inglise keele – toim.], siis on sinu maailm palju kirevam ja sinu arusaam maailmas palju sügavam,» lausus ta.
Keeleteadlane Kadri Vider nõustus ning kutsus selle arvelt üles suurendama hoopis emakeelse väljendusõpetuse tunde. Ta lausus, et kuigi väljendusõpetust peaks andma kõigi ainete ühe osana, siis kiputakse praegu seda oskust edasi andma vaid emakeeletundides.
/nginx/o/2019/08/10/12453270t1hb881.jpg)
«Kui on olemas põhimõtteline väljendusoskus, siis ma usun, et ei ole probleemi seda teha ka inglise keeles, mis tuleb uksest ja aknast sinu juurde,» lausus ta.
Toomas Kiho sõnas arutelus, et eesti keele tervise hindamise juures tuleb ühe tähtsama asjana meeles pidada just inglise keele pealetungi. Kui vene ajal oli vene keel peale surutud ja seetõttu oli vastuseis loomulik, siis praegu on inglise keel tema sõnul peale surutud teisel viisil, vabatahtlikult.
Kiho ütles, et kuigi inglise keel ei ole peale surutud ning me elame vabas riigis, võib tulemus olla võrreldes vene keelega palju saatuslikum. Inglise keelt tuleb vabatahtlikult peale nii meediast, internetist, kui ka poelettidelt.
«Täiesti vabatahtlikult anname ära keelepositsioone ja see, et me seda ise teeme, võib saada meile saatuslikuks,» ütles ta ning tõi hea näitena iiri keele, mida veel paarsada aastat tagasi kõneles terve Iiri saar enne, kui kõnelejad vabatahtlikult inglise keelele üle läksid.
Seda, et eesti keel aga lähitulevikus välja sureks panelistid ei arvanud.
Toomas Kiho ütles, et täna on eesti keel siiski üks maailma kõneldumaid keeli ning olgugi, et päevas sureb kaks keelt välja, peab eesti keeleni jõudmiseks enne siiski veel 6500 keelt ära surema. Sellise tempo juures jätkub eesti keelt aga veel väga kauaks. Sellele peavad aga ka eestlased kaasa aitama.
«Nagu ka liikide puhul, samamoodi käib ka olemusvõitlus keelte vahel,» lausus ta.
Kiho tõi välja, et ka tehnoloogial võib tulevikus olla roll keelte hoidmisel. Ta ütles, et varsti on mitmesugused keeletõlkemasinad niivõrd head, et ühes keeles kõneldud või kirjutatud tekst on piisavalt täpselt teise keelde ümber pandud.
«Kui eesti keel on nende keelte seas, siis oleme me pääsenud välja suremisest,» lausus ta.
Keeleteadlane Kadri Vider sellega siiski ei nõustunud, vaid ütles, et masinat, mis hakkab meie eest tõlkima ja mõtlema, ei tule. Täpsetest tähendustest saab tema sõnul ka tulevikus aru vaid inimene.
«Masin võib teksti ära tõlkida ja see võib näida perfektne, aga loominguliseks tõlkeks ei hakka masin praeguste teadmiste juures valmis olemagi,» ütles ta.
Ta ütles, et ka see on üks eesti keele elurikkuse näide, et meil on praegu isegi kaks võistlevat masintõlkesüsteemi (Google ja Tartu Ülikooli masintõlkesüsteemid).
/nginx/o/2018/07/05/8153318t1hc99e.jpg)