Lihtsustatud viisa tooks Venemaalt Ida-Virumaale rohkem turiste

Pavel Prokopenko Foto: Erakogu

Hiljuti sai teatavaks, et peagi saavad eestlased tasuta vormistada elektroonilise viisa Peterburi külastamiseks. 

Targal valitsejal peaks tekkima sellest muutusest oluline küsimus: mida me sellest õppida võiksime? Peaksime ehk Venemaa käigust eeskuju võtma ja kehtestama elektroonilise viisa Ida-Virumaa külastamiseks? Mida see Ida-Virumaale tooks?

Vene turist on tuntud terves maailmas peaasjalikult tema rahakülluse, iseloomu ja lahkuse tõttu. Kui Ida-Virumaa ja Venemaa piiri vahel oleks eemaldatud bürokraatlik barjäär viisa vormistamise näol, siis ilmselgelt kasvaks ka Vene turistide hulk.

Kui pärast viisavabadust Ukrainaga on jõudsalt kasvanud ukrainlaste, sealhulgas nii töötajate kui turistide hulk, siis viisa lihtsustatud saamine peaks kasvatama ka Venemaalt tulevate turistide voogu. See tooks siia rohkem kliente, kes kasvataksid Ida-Viru ettevõtete käivet. Klientide tõusutrendist lähtuvalt peab tööandja palkama rohkem töölisi, seega tööandja loob uued vajalikud töökohad.

Loodetavasti suudaksid meie kohalikud ettevõtted  suurenevat turistide hulka kvaliteetselt teenindada. Ettevõtjatel tekiks vajadus investeerida rohkem Ida-Virumaale: rajada uusi hotelle, avada uusi toitlustuskohti, ehitada uusi puhkekeskusi, seiklus- ning veeparke ja nii edasi. Miks mitte ehitada valla ning erasektori ühise osalusega veepark Jõhvi?

Kui riik otsustaks elektroonilise viisa kehtestamise kasuks, siis paralleelselt võiksid Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused kokku leppida turismimaksu kehtestamises. Ühe- või kaheeurone turismimaks päeva eest poleks turistile märgatav, kuid kohalikele omavalitsustele tooks see lisatulu.

Elektrooniline viisa tooks siia rohkem ka sportlasi. Juba praegu on üksikuid Venemaa sportlasi nii Ida-Virumaa hoki- kui jalgpallimeeskondades. Kui viisa saamine oleks lihtsustatud, siis tuleks profisportlasi, kes korraldaks siinsetele noortele meistriklasse ja treeninglaagreid, veelgi.

Eesti ja Venemaa riikidevahelised suhted ei ole teadaolevalt soojad, kuid üksikisiku tasandil saavad Eesti ja Vene inimesed enam-vähem hästi läbi. Selle kinnituseks on ühised kultuurisündmused.

Vastastikune samm elektroonilise viisa kehtestamiseks viitaks suhete soojenemisele ning aitaks siluda regionaalpoliitilisi probleeme. Vastastikusele kasule keskendunud suhted naabritega ning võimalused parandada meie maakondade elu peaksid ju sobima valitsuse eesmärkidega.