Annela Laaneots: Seto kultuuris eeskujudest puudust ei ole

, Euroopa kultuuripärandiaasta juht Eestis
Copy
Annela Laaneots 
Annela Laaneots Foto: Arved Breidaks

Sootska leiab, et Euroopa kultuuripealinna tulek 2024. aastal Lõuna-Eestisse annaks võimaluse paljudele siinsetele noortele tõusta oma loominguga üleeuroopalisele kultuuriväljale. 

Miks seisite Triinu-Liisi toetuseks tema järel? Nii küsin oma lastelt, kui Triinu-Liis Tarros on päev enne Seto Kuningriigi päeva, Seto Kuningriigi lastepäeval Setomaa noorsootskaks valitud, ja nad minu juurde naasevad. «Sest ta kannab seto rõivaid ja räägib seto keeles,» vastasid nad.

Eks oli Triinu-Liis muidugi ka kogu päeva neil silma all olnud, toimetades koos perega aktiivselt, et lastepäev õnnestuks. Vähetähtis polnud ilmselt ka see, et just tema õpetas mu tütardele selsamal päeval rahvuslike paelte punumist, mis kaunistavad praegu nii nende vanaema reisikohvrit kui on isal raamatu vahel järjehoidjaks. Juba teevad lapsed plaane, palju võiks neid punuda kooli heategevuslikuks jõulumüügiks. Niisiis peavad ka seto noored ise oma esindaja valimisel oluliseks, et ta tunneks ja väärtustaks seto kultuuri ning oleks sõbralik ja avatud käega selle edasiandmisel.

Tänapäevases suunamudijate maailmas on eeskujud – ka üleilmsed – muutunud vägagi tähtsaks. Kas noortel on eeskujusid, kes innustaksid seto kultuurile tähelepanu pöörama?

Olulised eeskujud on setode endi seast sirgunud muusikud, kes tuntud üle Eesti ja ka laiemalt. Kes ei teaks multitalent Jalmar Vabarnat, kes tuntud bändidest Trad.Attack! ja Zetod. Või Matis Leimat, kes mängib samuti Zetodes, ent tegi valmis ka karmoška-aabitsa ning kelle muusikalist uusloomingut saab mitmesugustes muusikakanalites kenasti kuulata. Või siis Jaanus Viskar, kes on äge nii Zetode bändis kui paar aastat tagasi üle-eestiliselt parimaks bändiks kuulutatud Sinu Naises. No ja loomulikult siitsamast Setomaalt pärit Nedsaja Küla Bänd, kes tantsutab rahvast üle Eesti ja tegi seda tormiliselt ka tänavuse Seto Kuningriigi päeva lõpetuseks.

Tänapäevases suunamudijate maailmas on eeskujud – ka üleilmsed – muutunud vägagi tähtsaks.

Juba aastaid noorte pilliõppe edendamiseks tegutsev suvine Rikka Ivvani pillilaager on teinud tõhusat tööd, et pillilapsi Setomaal ikka peale sünniks. Te ju olete neid ometi viimastel aastatel Ostrova festivalil pillilaagri lõpukontsertidel esinemas näinud? Festivalil sai sel aastal laval koos Vennaskonnaga rokkimas näha ka Setomaa endist noorsootskat Maria Grünbergi. Maria koos kitarri, põlle ja siidlintidega oli Vennaskonnaga koos muusikat tehes väga efektne. Koos Madonnagagi maailmalavadel esinenud ja praegu üleilmselt pööraseid kõrguseid alistav kablakarguse (loe: slackline või kõrgustes köietrikid) staar Jaan Roose on pärit samuti Setomaalt.

Sestap on mul suured lootused ka Euroopa kultuuripealinna suhtes. Selle tulek 2024. aastal Lõuna-Eestisse annaks võimaluse paljudele siinsetele noortele tõusta üleeuroopalisele kultuuriväljale ja olla omakorda eeskuju. Tartu 2024 kandidatuuriraamatus olev sündmuste programm «Arts of Survival» ehk «Ellujäämise kunstid» annab meie noortele palju võimalusi ja on tegelikult Lõuna-Eesti (kultuuri)elu säilimisel ja edenemisel ning uutesse kõrgustesse tõusmisel ka võtmetähtsusega. Hoidkem Tartu 2024-le pöialt!

Ei piisa vaid iidolite imetlemisest. Et teadmised ja oskused kinnistuks, tuleb neid ka ise praktikas kasutada.

Tõenäoliselt olete käinud Värskas iga-aastasel rahvusvahelisel õpilasfirmade laadal, kus seto noored paistavad silma just pärandist inspiratsiooni saanud toodetega. Ehk olete külastanud ka kevadisi pitsipäevi Seto talumuuseumis, kus täistkasvanute kõrval on seto pitsist valmistatud loomingu toonud näitusele ka seto noored. Võib-olla olite koguni sel suvel Seto Folgi käigus peetud Leelopäeval ja nägite minu arvates üht suurt muutust: paljudes seto koorides oli laulmas ka lapsi ja noori. See pole alati nii olnud. Kui kirjutasin äsjailmunud raamatut «Minu Setomaa», mõtlesin tagasi oma ülemsootska-aasta alul antud lubadustele. Üks neist oli innustada lapsi seto kultuuriga tegelema ja luua selleks võimalusi. Veidi üle nelja aasta hiljem näen, et soovitud muutus, mille edenemisse sai ka panustatud, on toimumas.

Kui hakkasime ülemöödunud aastal Tallinnas tegutseva Seto Laste Kooli õppuritega ette valmistama maailma esimest setokeelset Tähekest, küsis mu oma vanim laps: «Emme, miks sa pingutad ja näed vaeva? Varsti saab nii ju igaüks seto keelest aru.» Talle oli tol hetkel tähtis, et tegu on justkui salakeelega, mille üks suur voorus seisneski selle eksklusiivsuses.

On ju selge, et sa ei suuda kultuurist saada inspiratsiooni, kui sa seda kultuuri põhjalikult ei tunne.

Sel kevadel, kui valmistasime ette nii seto keele töövihikut kui setokeelse Tähekese selle aasta numbrit, oli laste sisuline tugi juba märgatav. Kui möödunud aastal emamaast eemal elavad Seto Laste Kooli lapsed Tähekesse vaid joonistasid, siis tänavu ilmus neilt juba ka paar lugu. Ning see, et sa oled püüdnud, kirjutanud, ja et sinu loomingut avaldatakse – see innustab ka lapsi looma.

Ei ole toredamat hetke, kui oma laps tuli mu juurde ja ütles, et tahab teha setokeelse multika. Teemaliin oli tal endal juba paigas, tegelased ka – aitasin seto keele osas.

Arvan, et me ei peaks püüdma hoida oma noori tagasi ja suunama neid vaid traditsioonilise kultuuri edasikandmisele. See, et laps või noor kultuuri teab ja tunneb, on minu arvates aga enesestmõistetav eeldus, et liikuda interpretatsiooni radadele. On ju selge, et sa ei suuda kultuurist saada inspiratsiooni, kui sa seda kultuuri põhjalikult ei tunne ega tea.

Sestap on hästi tähtsad – aga tihtipeale teenimatult varju jäävad – kultuurikandjad, kes aasta-aastalt on järjepidevalt lapsi seto kultuuri juures hoidnud ning aidanud paotada seda väravat, kust paistab rikkalik ja inspireeriv kultuurivaramu. Nende seas on Maret Vabarna, Jane Vabarna, Minna Hainsoo, Helena Kudre, Helve Mets, Piret Torm-Kriis, Kauksi Ülle, Rieka Hõrn, Sigre Andreson, Õie Sarv, Maria Noormets, Maria Rahasepp, Ingrit Kala, Värska muusikakooli pere, Rikka Ivvani pillilaagri õpetajad ja eestvedajad, Evelin Leima, Matis Leima, Vello Jüriöö ja paljud teised.

Nii et tulge aga nädalavahetusel Seto Kostipäivale nautima siinset toidukultuuri. Sellel kohvikutepäeval pakutakse Setomaale omast ja sellest inspiratsiooni saanud toitu – ja vaadake, kuidas ka seto noored oma kodukohvikutes toimetavad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles