Keskerakondlasest sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul tuleneb teravaks läinud sõnavahetus pensionisüsteemi muudatuste üle sellest, et eri erakondadel on erinevad prioriteedid.
Kiik: pensionitõusu pole keegi küsimärgi alla pannud (5)
/nginx/o/2018/08/14/11217917t1hcfdb.jpg)
13. august 2019, 15:24
Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles Tõnis Mölderi (Keskerakond) ja Priit Sibula (Isamaa) penisonilubaduste teemalist avalikku sõnavahetust kommenteerides, et koalitsioon on kokku leppinud ära teha mõlemad, nii II pensionisamba vabatahtlikuks muutmise kui ka erakorralise pensionitõusu.
«Koalitsioonierakonnad on kokku leppinud, et II pensionisamba korraldus muutub vabatahtlikumaks, samuti on kokku lepitud erakorraline pensionitõus,» sõnas ta. «See (pensionitõus – U. J.) on Keskerakonna vaates oluline ära teha, kuna pool eakatest elab allpool suhtelise vaesuse piiri. Pensioni baasosa tõstmisel saab iga-aastane pensionitõus olema suurem.»
Kiige sõnul on arusaadav, et eri valitsuserakondade jaoks on koalitsioonilepingus olevad punktid erineva prioriteetsusega. «Keskerakond lubas erakorralist pensionitõusu, loomulikult seisame selle eest ka valitsuses,» viitas Kiik põhjusele, miks Isamaa ja Keskerakond rõhutavad pensionimuudatuste juures erinevaid aspekte. «Ükski koalitsiooni osapool pole pannud pensionitõusu küsimärgi alla,» kinnitas ta.
Tema sõnul on mõlemad muudatused ka sisuliselt seotud. «Seaduse järgi on sotsiaalmaks mõeldud pensioniteks ja tervisekindlustuseks. Kui muudame II samba vabatahtlikuks ja väheneb seal osalejate arv, siis sotsmaksu osa, mis seni läks II sambasse, tuleb I sambasse ja selle tõstmisse,» selgitas Kiik ja lisas, et pensionidele kuluv sotsiaalmaksu osa ei saa väheneda.
Aga kas Kiige soovitud erakorraline pensionitõus on sõltuvuses II samba vabatahtlikuks muutmisest? «Erakorraline pensionitõus on võimalik ka teiste maksutulude arvelt teha, 2020 võimalused selguvad eelarve käigus, 2021 vaatame neid kaht asja koos, maksulaekumisi ja II samba vabanevat sotsmaksu osa.
Keskerakondlasest riigikogu sotsiaalkomisjoni juht Tõnis Mölder teatas pressiteate vahendusel, et Isamaa on erakorralise pensionitõusu vastu ning kui ei tule erakorralist pensionitõusu, võib ka II samba reformi sinnapaika jätta.
Isamaa peasekretäri ja riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Priit Sibula sõnul ei välista II pensionisamba muudatused ja erakorraline pensionitõus teineteist, kuid neid teemasid tuleb käsitleda loogilises järjekorras. «Ei ole mõistlik tekitada riigieelarvesse 200 miljoni euro suurust katteta kulu. Isamaa ei ole kindlasti nõus katma jooksvaid kulusid tuleviku arvelt ega laenurahaga,» selgitas ta.
Erakorralise pensionitõusu elluviimine sõltub sügisesest majandusprognoosist ja osalt ka II pensionisamba reformist, sest sotsiaalmaks on sihtotstarbeline. Samas ei ole Sibula sõnul võimalik ennustada iga inimese käitumist. «Ühed otsustavad jätkata tänase süsteemiga, teised investeerida iseseisvalt ning kolmandad II sambast väljuda. Kui inimesed otsustavad pärast II pensionisamba vabatahtlikuks muutmist liikuda teisest sambast esimesse sambasse, siis kaasneb sellega ka üldine pensionitõus, sest sotsiaalmaks on sihtotstarbeline.»
Erakorraline pensionitõusu suurus ja aeg tuleb lauale riigieelarve menetluse käigus sügisel.