NATO ei teadnud, et tuvastatud lennukis oli Vene kaitseminister (9)
/nginx/o/2019/08/13/12463697t1h9329.jpg)
NATO-l puudub teave, kes viibis lennukis, mida teisipäeval Läänemere kohal tuvastasid alliansi õhuturbemissiooni hävitajad, ütles Interfaxile teisipäeval organisatsiooni ametnik.
«Vähemalt ühe hävitaja saatel lennanud Vene lennukit märgati täna Läänemere kohal,» lausus ametnik vastuseks palvele kommenteerida olukorda, kus Vene kaitseministri Sergei Šoigu lennukile lähenes NATO hävitaja F-18, mille tõrjusid eemale Vene Su-27-d.
«NATO Balti õhuturbemissiooni reaktiivlennukid tõusid õhku, et tuvastada lennukit, mis lendas liitlaste õhupiiri lähedal. Pärast tuvastamist naasid NATO hävitajad baasi. NATO-l ei ole teavet selle kohta, kes oli pardal,» öeldi alliansi peakorterist.
Ühtlasi osutati selgitusele organisatsiooni saidil, kus on öeldud, et NATO õhuseire on rahuaja missioon, mille eesmärk on kaitsta Põhja-Atlandi alliansi õhuruumi.
«See on kollektiivne ülesanne, mis näeb ette hävitajate ja nende meeskondade, kes on valmis kiiresti reageerima õhuruumi rikkumisele, alalist kohalolekut - 24 tundi ööpäevas, 365 päeva aastas,» lisatakse selles.
Organisatsioon märgib, et tegemist on puhtalt kaitseotstarbelise missiooniga. «NATO liikmed aitavad neid liitlasi, kellel ei ole vajalikke vahendeid oma territooriumi õhukaitse tagamiseks.»
NATO hävitaja F-18 üritas läheneda Läänemere kohal Šoigu lennukile, kuid Vene Su-27 tõrjusid selle eemale, teatas varem telekanal Rossija-24.
Kaliningradis tööreisil käinud Vene kaitseministri lennukit saatsid kaks Balti laevastiku merelennuväe hävitajat Su-27.
Hiljem avaldas Vene kaitseministeerium lennukist tehtud salvestise, millel on näha, kuidas Su-27 NATO hävitaja eemale tõrjub.
Venemaa andmeil püüdis 21. juunil 2017 NATO hävitaja samuti Läänemere neutraalsete vete kohal Šoigu lennukile läheneda. Tegemist olnud Poola õhujõudude F-16-ga.
2018. aasta aprillis väitis Šoigu, et NATO lennukite tõttu on suurenenud intsidentide oht. «Suurenenud on NATO õhujõudude lendude intensiivsus Vene piiride lähistel. Selle tulemusena on järsult kasvanud provokatsioonide ja sõjaliste intsidentide oht.»