Serbia avab endises natside koonduslaagris lasteaia

Belgradis kokku kogutud juudid 1941. aasta aprillis.

FOTO: Neubauer / Bundesarchiv / Wikimedia Commons

Serbia pealinnas Belgradis Teise maailmasõja ajal tegutsenud Staro Sajmište koondus- ja hävituslaagri kohale on olnud ammu plaanis rajada memoriaal, kuid selle asemel lisandub nüüd kunagise natside laagri territooriumil juba tegutsevatel ettevõtetel veel ka lasteaed, mis avab ukses kunagises koonduslaagri haiglas.

Hallikal majakarbil, kus Savsko Obdanište lasteaed peaks hakkama tegutsema, on läbi aastate olnud palju otstarbeid.

Kunagi oli selles näiteks restoran: uksest sisse astudes võib praegugi näha 1970. aastate stiilis kopitanud, pruuni söögisaali mööblit. Kaugemal maja sees asub spordikeskus, kust kostvad kangide mürtsatused juhatavad teisel korrusel asuvasse jõusaali. Seinale maalitud Disney-tegelased juhatavad trepikojas aga ruumidesse, kuhu on plaanis rajada lasteaed.

Mitte miski hoones ei viita sellele, et kunagi tegutses seal Natsi-Saksamaa koonduslaagri ajutine haigla.

Holokausti memoriaali rajamisest Staro Sajmište koonduslaagri kohale on Serbias räägitud juba 1990. aastate algusest, kuid tegudeni pole jõutud ning vahepeal on osa territooriumist müüdud juba maha eraomanikele.

Kui aga Belgradi elanikud kuulsid, et sel sügisel hakkab kunagises koonduslaagris tööle lasteaed, tõusis pahameeletorm.

«Lasteaed on ebasobiv, arvestades, mis on seal toimunud,» lausus Serbia Juudikogukondade Föderatsiooni president Robert Sabadoš. «Aga isegi suurem skandaal on see, et juba aastaid, isegi aastakümneid on seal tegutsenud baarid. Seal oli varem isegi ööklubi. Tegu oli häda ja knnatust täis kohaga ja seda ei tohi lubada unustada.»

Belgradi kesklinnast vaid paari kilomeetri kaugusel Sava jõe kaldal asunud Staro Sajmište kompleks avati esmalt 1937. aastal 11 hoonest koosneva messikeskusena, kuid 1941. aastal, kui Natsi-Saksamaa okupeeris Jugoslaavia, muutsid nad selle koonduslaagriks.

Laagrist käis läbi umbes 100 000 juuti, serblast ja romat, enne kui Belgrad 1944. aasta oktoobris vabastati. Staro Sajmištes tapeti rohkem kui 40 000 inimest: osa neist suri kurnatuse või piinamise tagajärjel, osa tapeti gaasiga bussides, millega neid toimetati massihaudadesse Belgradist väljaspool.

Järgnevatel aastatel muudeti osa hooneid kõrtsideks, kunstnike ateljeedeks, kontserdipaikadeks ning seal asus ka Serbia võimupartei kontor. Muist hooneid lihtsalt lagunes. Iga kord kui Staro Sajmištes taas mõni ettevõte uksed avab, saab see pisut tähelepanu, kuid iga korraga aina vähem

Lasteaia puhul on olukord aga teistsugune.

Kunagise Staro Sajmište messiplatsi ja hilisema koonduslaagri paljud hooned lagunevad.

FOTO: Krumb77 / Wikimedia Commons

Kõnealuse hoone ostis 1998. aastal kohalik ärimees Miodrag Krsmanović, kes leiab, et ta päästis maja hävingust, mitte ei rüveta ajalooliselt olulist paika. Mehe sõnul polnud tal õigupoolest hoonet ostes aimugi selle pärandist.

Seesugune teadmatus pole Serbias ebatavaline, sest sotsialistlikus Jugoslaavias käsitleti juutide hävitamist kui osa laiemast natside hirmuvalitsusest ning paljud serblased arvavad seni, et holokaust toimus kusagil mujal, mitte nende enda kodumaal.

Krsmanović leiab, et paiga lagunemine on häbiväärne ning hea meelega müüks ta maja riigile tagasi, kui vastav pakkumine tehtaks.

Belgradi juudikogukond loodab endiselt, et kunagi kerkib siiski Staro Sajmištesse mälestusmärk. Vastav seadus on praegu Serbias koostamisel.

Tagasi üles