Moskvas on täna oodata uusi meeleavaldusi
Venemaa pealinnas Moskvas on täna oodata järjekordseid meeleavaldusi kuu aega pärast seda, kui linnavõimude otsus mitte lubada kohaliku duuma valimistele sõltumatuid kandidaate vallandas tänaseni kestvad protestid.
Viimasel viiel nädalavahetusel on loata ja võimude loaga korraldatud meeleavaldustel ja nende järel vahistatud ühtekokku 3000 inimest. Eelmisel laupäeval osales Sahharovi prospektil sanktsioneeritud meeleavaldusel ligi 50 000 inimest.
Võimud on määranud mitmele opositsiooniaktivistile üleskutsete eest osaleda loata meeleavaldustel lühiajalise vangistuse või rahatrahvi. Teiste seas kannab 30-päevast vanglakaristust ka opositsiooniliider Aleksei Navalnõi.
Mõnede aktivistide suhtes on alustatud kriminaalasju massirahutusi käsitleva paragrahvi alusel.
Kuna Moskva linnavõimud ei andnud opositsioonile sel korral meeleavalduseks luba, kavandavad tänase ürituse korraldajad pikette, mille käigus inimesed kannavad ühekaupa protestiloosungiga plakateid, sest selline protestiformaat ei vaja tehniliselt võimude luba.
Moskvas peaks toimuma ka loa saanud Kommunistliku Partei meeleavaldus vabade duumavalimiste toetuseks.
Märulipolitsei on kasutanud meeleavaldajate vastu korduvalt jõudu ning krabanud kinni ja toimetanud politseibussidesse ka juhuslikke möödakäijaid. Eriti suurt pahameelt on tekitanud protestijate põhjendamatu peksmine.
Moskva linnaduuma valimised 8. septembril ei tekitanud esialgu moskvalastes suurt huvi, kuid sõltumatute kandidaatide kõrvalejätmine ja politsei jõukasutus meeleavaldajate vastu on toonud Kremlile ootamatult kaasa meeleavaldused, mis on Venemaal suurimad pärast 2011.-2012. aastat.
Vene politoloogi Jekaterina Shulmanni sõnul vihastavad meeleavaldustel osalejate vastu algatatud kohtuasjad «inimesi, sest neid peetakse laialdasest ebaõiglaseks ja ebaproportsionaalseks julmaks».
Kuigi neil on «terroristlik mõju selles mõttes, et inimesed võivad karta tänavatele minna, tugevdavad nad protestimeeleolu, sest nad on nii jultunult ebaõiglased», lausus Shulmann AFP-le.
Sõltumatu analüütik Maša Lipman ütles, et meelavaldused on praegu rohkem «emotsionaalsed» kui poliitilised.
«Protestiliikumine on poliitiliselt nõrk, puudub selge eesmärk,» lausus ta ja lisas, et paljud on «raevus» võimude repressiivsete tegude pärast.
Vene meedias ja sotsiaalvõrgustikes on vallandanud pahameeletormi video, milles on näha märulipolitseinikku eelmisel laupäeval opositsiooni meeleavalduse ajal Moskvas noort naist rusikaga kõhtu löömas.
Video, mida on vaadatud üle 360 000 korra, näitab nelja maski kandnud märulipolitseinikku lohistamas naist mööda Moskva tänavat ning üht neist teda ilma arusaadava põhjuseta kõhtu tagumas.
Kremli pressisekretär Dmitri Peskov möönis teisipäeval, et korrakaitsjate ebaproportsionaalne jõukasutus meeleavaldajate vastu on lubamatu, kuid nimetas politseinike jõupingutusi rahutuste peatamiseks täiesti õigustatuks. «Kui esitatakse hagisid, arvame, et neid tuleb nõuetekohaselt menetleda ja kohtus ära kuulata,» lisas ta.
Peskov märkis, et president Vladimir Putin on pööranud toimuvale tähelepanu, kuid pole meeleavaldusi kommenteerinud, sest Venemaal toimub iga päev tohutu arv sündmusi.