Riigireform paneb inimesed mööda Eestit rändama

Leelo Viita istub Tartus kolm korda nädalas hommikuti bussi peale, et Viljandisse tööle minna. Foto: Kristjan Teedema

Rahvakultuuri keskuse vaimse pärandi osakonna juhataja Leelo Viita väljub koduuksest enne kaheksat hommikul. Kell 8.15 istub ta Tartu bussijaamas bussi peale, et sõita 75 minutit Viljandisse. Oma töökabinetti jõuab ta 9.45 paiku ehk ligi kaks tundi pärast kodust startimist. Õhtul tagasi. Ja nii tihti kolm korda nädalas. Sageli sõidab Viita nädalas bussiga maha ligikaudu 500 kilomeetrit.

Varem käis Viita Tartust tööle Tallinna. Niiviisi edasi-tagasi ta siiski kahe linna vahet ei sõitnud, vaid veetis töönädala pealinnas. Tartu ja Viljandi vahet sõidab ta aga juba selle aasta algusest, kui rahvakultuuri keskus riigireformi käigus Tallinnast Viljandisse Leola tänavale kolis.

Ta pole kaugeltki ainus, kes nõnda Eesti linnade vahet rändab, sest ühtekokku on riik viimase kahe ja poole aastaga Tallinnast välja viinud üle 900 töökoha.

Samamoodi kaugelt Harjumaalt sõidab igal nädalal Viljandisse tööle rahvakultuuri keskuse toetusmeetmete osakonna juhataja Margit Salmar. Ka temal võtab tulek aega kaua, umbes poolteist tundi. Salmar tuleb aga autoga ning erinevalt Viitast ta samal õhtul tagasi ei sõida, vaid ööbib kas sõprade juures või 15 eurot maksvas kodumajutuses.