Seitsme kuuga on uppunud 27 inimest

Uppumine. Pilt on illustratiivne.

FOTO: SCANPIX

Seitsme kuuga on Eestis uppunud juba 27 inimest, neist kaheksa juulis. Võrreldes 2018. aasta sama ajaga on meeste osakaal uppunute seas veelgi suurenenud.

Kui 2018. aasta esimesel seitsmel kuul oli uppunute seas mehi 88 protsenti, siis 2019. aastal on meeste osakaal uppumiste osas kasvanud 92,6 protsendile. Uppunute keskmine vanus oli 55 eluaastat.

Päästeameti selleaastane veeohutuskampaania seadis fookusesse just vanemad inimesed, sest eelmisel aastal kasvas uppumissurmades hüppeliselt just eakate inimeste osakaal.

«On näha, et see probleem on jätkuv ning vajab tähelepanu. Meie jaoks on igal juhul selgelt väljajoonistunud riskigrupp, kes veeõnnetustesse satuvad – vanemad inimesed, eeskätt just meesterahvad,» rääkis Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.

Samuti on sel aastal suurenenud siseveekogudes uppunute osakaal – kui 2018. aastal oli see 38 protsenti, siis 2019. aastal koguni 74. Jätkuvalt on uppumissurmade puhul oluliseks teguriks alkoholijoove. 11 hukkunu puhul on joove kinnitust saanud. Mitme hukkunu puhul on joobekahtlus.

Mikko Virkala paneb inimestele südamele, et alkohol ja veekogu ääres viibimine ei käi kokku. «Purjus inimene ei pruugi osata hinnata olukorra ohtlikkust, mistõttu on oluline, et lähedal viibivad inimesed oleksid tähelepanelikud ja sekkuksid enne, kui on hilja,» seletas Mikko Virkala.

Tagasi üles