Juhan Parts: oi, küll ma ministrina võitlesin Eesti lennuühenduste eest
20. august 2019, 08:51
Endine peaminister, pikaaegne majandusminister ning praegune Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts ütles otseintervjuus Postimehele, et juba sügisest kaduv rahvuslik lennufirma Nordica pakkus turul hädavajalikku konkurentsi.
Kui me räägime lennuliiklusest, siis sügisest meil enam Nordicat ei ole. Oleme jõudnud seisu, kus Eesti rahvusliku lennufirmaga enam Eestist lennata ei saa. Mis on tehtud valesti?
Nojah, kas on valesti tehtud midagi üldse, see on nüüd omaette küsimus. Võitlus käib kvaliteetühenduste pärast erinevatesse Euroopa sihtpunktidesse. Ega see Nordica on lennuühendust kõvasti parandanud, ta on tugevdanud konkurentsisituatsiooni. Seda ta on teinud. Ega need suured lennuettevõtted, kes tahavad siit reisijaid saada oma nii-öelda sõlmjaamadesse, olgu ta siis Stockholm või Frankfurt või airBalticu puhul Riia, siis nad on olnud sunnitud oma strateegiat pidevalt kohandama arvestades sellega, mida Nordica teeb.
2015. aastal tegi Läti ettepaneku, et me võiksime luua ühise Balti lennufirma ehk Eestile pakuti airBalticus osalust. Miks sellega toona kaasa ei mindud?
See airBalticu loogika on väga lihtne, andke raha ja sõitke Riiga. See on nende läbirääkimiste positsioon. Siis öeldakse, et teeme nii, nagu tegid Taani-Norra ja Rootsi, see SAS. Aga see oli kuuekümnendad aastad. Ja seal oli väga põhjalik omaaegne valitsustevaheline lepe, kus jagati ära need nii-öelda magusad tükid. Võeti teatud standardid, et kuidas oleks tagatud, et see ettevõte toodab neid ühendusi nii Oslost, Kopenhaagenist kui mujalt.
Aga kas airBalticu puhul ei oleks olnud võimalik seda teha?
See ei ole täna võimalik, et riigid saavad niisuguseid asju ette kirjutada, aktsionärid. Teiseks on see lennundusturg täiesti avatud ja kolmandaks, miks peaks Eesti valitsus olema airBalticu aktsionär. Kui airBaltic nüüd ise on hakanud Tallinnast otse lendama tänu Nordicale, ta lendab ju väga paljudesse linnadesse, ega me ei pea olema aktsionärid.
Kas tänaseks on teie seisukoht, et Eestil pole vaja oma sellist sinimustvalgeks võõbatud rahvuslikku lennukompaniid?
Mul ei ole sellist seisukohta, mul on kujunenud selline seisukoht, me peame olema piisavalt paindlikud, et me lennuühendustes kogu aeg edasi liigume, sest see on meie tulevik, me peame olema maailmaga seotud. Ikkagi see olukord, kus Euroopa Liit vaatab kogu seda Euroopa Liitu ühtsena, siis tegelikult ikka on vahe küll, kas sa oled siin perifeerias või ääremaal, nagu meie oleme.
Miks ei ole aastaid suudetud teistele Euroopa tippjuhtidele selgeks teha, et siin on vaja erikohtlemist ja paindlikkust?
Oi, küll ma ministrina seal võitlesin. See on hea küsimus, Euroopa Liit tahab seda ühtlustamist. Ja nüüd on küsimus, et kuidas neid liitlasi leida, see on pidev töö, sellega peaks tänase valitsuse liikmed ka tegelema, see on selline raske töö.