Lääneranna vallavolikogu hakkab arutama Lihula samba paigaldamist

Skandaalne monument avati Lihula kalmistul 20. augustil 2004.

FOTO: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Pärnumaa Lääneranna valla volikogu hakkab neljapäeval arutama MTÜ Eesti Leegioni Sõprade Klubi soovi paigaldada Lihula kalmistule kunagise Lihula samba koopia.

MTÜ tahtis mälestuskivi üles panna 20. augustil, mil möödus Lihula samba paigaldamisest 15 aastat. Lääneranna volikogu selleks luba ei andnud ja uuesti tuleb kivi paigaldamine arutusele 22. augusti istungil.

Samba originaal asub Lagedil vabadusvõitluse muuseumis. MTÜ Eesti Leegioni Sõprade Klubi juhatuse liikmed Hardi Rajas, Ain Kask ja Marti Michelson on Lääneranna valda saadetud kirjas kinnitanud, et selle koopia erineb algsest – natsisümboolika olevat eemaldatud.

Mälestusmärk püstitati Tiit Madissoni eestvedamisel Lihula kalmistule 20. augustil 2004. Monumendil oli kujutatud Saksa mundris sõdurit ja sellel oli kiri «Eesti meestele, kes sõdisid 1940-1945 bolševismi vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise nimel».

Juhan Partsi valitsus otsustas lasta monumendi teisaldada. 2. septembri õhtul 2004 puhkesid samba teisaldamise ajal rahutused. Politsei hinnangul kogunes Lihula kalmistule päästeametnike ja politseinike tegevuse vastu meelt avaldama ligi 400 inimest, kelle tegevust püüdis ohjeldada 44 politseinikku. Inimesed hakkasid politseisõidukeid kividega loopima, mistõttu sai seitse autot suuri kahjustusi.

2002. aastal asus mälestusmärk Pärnus, kuid võeti maha pärast seda, kui oli püsti seisnud üheksa päeva ning toonane peaminister Siim Kallas oli selle avamist nimetanud kahetsusväärseks.

Peaminister Jüri Ratas on öelnud, et tema hinnangul on Lihulas teisaldatud ausamba õige koht Lagedil asuvas Eesti vabadusvõitluse muuseumis.

Lääneranna vald moodustati moodustati 2017. aastal Lihula, Hanila, Varbla ja Koonga valla liitumisel.

Tagasi üles