Amazonase vihmametsas kaob põlengu tõttu minutis kolm jalgpalliväljaku suurust ala
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
23. august 2019, 09:25
/nginx/o/2019/08/23/12491300t1hc931.jpg)
Juba paar nädalat on Brasiilias asuvas Amazonase vihmametsas olnud põlengud, mis on kahjustanud märgatavalt sealset ökosüsteemi.
Asjatundjate sõnul kaob «maailma kopsudeks» kutsutav vihmamets väga kiiresti, sest ühes minutis hävineb umbes kolm jalgpalliväljaku suurust ala, teatab reuters.com.
Jalgpalliväljak on tavaliselt 90–120 meetrit pikk ja 45–75 meetrit lai. Rahvusvahelistel mängudel on jalgpalliväljaku pikkus 100–110 meetrit ja laius 64–75 meetrit.
/nginx/o/2019/08/23/12491302t1h1714.jpg)
Brasiilia kosmoseagentuuri sateliliidiuuringu andmetel on sel aastal vihmametsas olnud 73 000 põlengut, mis on möödunud aastaga võrreldes peaaegu kaks korda rohkem.
Reutersi Brasiilia reporteri Jake Springi teatel on osades paikades leegid väga kõrged ning põlengutest tekkiv suits nii paks, et varjab päikese.
Spring lisas, et rääkis kohaliku lenduriga, kes on käinud kustutuslennukiga metsapõlenguid kustutamas. Lendur teatas, et selle aasta põleng on ulatuslikum ja ohtlikum kui ükski varasemate aastate oma.
/nginx/o/2019/08/23/12491252t1hd12f.jpg)
Reutersi reporteri teatel on mitmed uuringud näidanud, et inimtegevuse tõttu kahjustada saanud Amazonase vihmametsa taastumine võtab aega mitu inimpõlve ja osa sellest metsast võib mitte kunagi enam taastuda.
«Amazonase kohta on mitmeid uuringuid, mis näitavad, et kui sealne ökosüsteem on viidud katastroofi tõttu viimse piirini, siis ei suuda mets enam taastuda. Tekib surmaspiraal,» selgitas ajakirjanik.
Brasiilias on metsa põletamine juulis ja augustis, mil on kõige kuivem, tavaline praktika, et saada uut põllumaad. See teeb murelikuks Braiilia naaberriike, Paraguayd ja Boliiviat, kes ei soovi, et nende aladel asuva vihmametsaga juhtuks sama.
Amazonase vihmametsas on 10–15 protsenti meie planeedil olevatest liikidest ja vihmamets toodab 20 protsenti meie planeedi atmosfääris olevast hapnikust.Väljaande The Economist andmetel on alates 1970. aastatest hävitatud Amazonase vihmametsast umbes Türgi suurune ala. Türgi pindala on 783 562 ruutkilomeetrit.
Samal ajal on meie planeedi keskmine temperatuur kerkinud 0,6 kraadi võrra, mille tõttu on aina enam põuda ja metsapõlenguid.
Brasiilia president Jair Bolsonaro toetab metsnikke ja farmereid, kes Amazonase vihmametsa hävitavad, et luua uut põllumajandusmaad.
Mitmete riikide ja rahvusvaheliste looduskaitseorganisatsioonide teatel on Brasiilias looduskaitsega asjad halvad ning isegi rahvusvaheline surve ei ole pannud neid suhtumist muutma.
Bolsonaro süüdistas sel nädalal vihmametsa põlengutes looduskaitsjaid, kes tema sõnul tekitasid põlengu, kuna Brasiilia valitsus kärpis neile antavaid summasid.
Praegu toimub Salvadoris ÜRO kliimakonverents, mille korraldajaks on ka Brasiilia. Brasiilia esindaja sõnas seal, et nende keskkonnapoliitika on tänapäevane, mitte ajale jalgu jäänud ja Brasiilia järgib Pariisi kliimakokkulepet.
Pariisi kliimakokkulepe on rahvusvaheline leping, mille võtsid 2015. aasta detsembris toimunud Pariisi kliimakonverentsil kliima soojenemise pidurdamiseks vastu 195 riiki.
Salvadori konverentsil esinenud Brasiilia keskkonnaminister Ricardo Salles vilistati lõpuks välja, kuna ta sõnas, et Amazonase vihmametsa põleng ei ole ohtlik.