Naiskunstnikud Pallasest

Kultuuritoimetus
Copy
Vaade näitusele „Naiskunstnikud Pallasest 1919-2019".
Vaade näitusele „Naiskunstnikud Pallasest 1919-2019". Foto: R. Pulk-Piatkowska

Neljapäeval, 29 augustil avatakse Nooruse galeriis Pallase Kunstikooli 100. aastapäeva tähistav väljapanek „Naiskunstnikud Pallasest 1919-2019“. 

Ühises näituseruumis kõnetavad vaatajat Pallase nimega kooli 1924. aasta lõpetaja Natalie Mei joonistus „Kalarand“ ja 2019. aasta vilistlase Regina-Mareta Soonseina graafiline leht „Maastik“ ning samavõrd kõigi teiste tuntud kunstnike teosed, kelle loometee sai alguse eesti legendaarse kunstikooli sünnilinnas Tartus.

Galerii kolme korrust hõlmaval näitusel on esindatud erinevatel loomingulistel aladel tegutsenud ja tegutsevad mitme põlvkonna naisautorid, kes on jätnud selgelt isikupärase jälje eesti kunsti ning paljud neist pedagoogidena ka erialaharidusse. Nad on õppinud Pallase kunstikoolis 1920ndatest 1940ndate keskpaigani ja jätkanud või alustanud Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, mille õppejõudude valdav enamus olid Pallase lõpetanud kunstnikud.

Suurem osa läbisid järgnenud poolsajandil stuudiumi Tartu Kujutava Kunsti Koolis, Tartu Kunstikoolis ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, kus õpetajateks taas Pallase ja loetletud koolide vilistlased. Õpilastest said õpetajad, kes õpetasid nii, nagu neid oli õpetatud, kandes edasi osalt müütilisest algallikast – Pallasest – ammutatud väärtusi, tsunftieetikat, õppemeetodeid jpm. Nad on ladunud vundamenti, mille kivid on pärit Pallasest. Põhjalikum pilk näitusele laseb seda arvata ja leida.

Pallase kunstikoolis õppis naisi ja mehi enamvähem võrdselt, kuid lõpetajate ja kunstiareenile jõudnute hulgas oli mehi kolmandik enam. Sarnane suhe näis  jätkuvat  Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis.

Naiste osakaal Tartu Kunstikoolis õpetatud erialadel liikus järjepidevalt tõusu suunal, jõudes 1950ndate aastate lõpuks kahe kolmandikuni õppijate ja enamgi veel lõpetajate koguarvust. Kuid suurde kunsti jõudmisel edastasid neid meessoost loojad, kes liidripositsiooni tähelepanu keskmes ja näitusesaalides hakkasid tasapisi loovutama 1970-1980ndatel.

Tänasel päeval kohtame kunstikoolide koridorides ja stuudiotes valdavalt oma loomingulist rada otsivaid naisüliõpilasi, kelle jaoks pole ammu enam meeste-naiste erialasid ja kes jäävad silma juba õpinguaegsete näitustel esinemistega. 

Näitusel esinevad Ellinor Aiki, Ida Anton-Agu, Tiiu Aru, Ann Audova, Aino Bach, Svetlana Bogomolova, Eike Eplik, Merike Estna, Maie Helm, Anna Hints, Helgi Hirv, Mare Hunt, Lagle Israel, Eva Jakovits, Valve Janov, Anu Juurak, Silvia Jõgever, Kalli Kalde, Tiina Karu, Saskia Kasemaa, Annika Kiidron, Mari-Leen Kiipli, Linda Kits-Mägi, Concordia Klar, Ellen Kolk, Kristi Kongi, Inge Kudisiim, Ilme Kuld, Tiina Kraav, Imbi Kruuv, Elisabet Kurre, Maila Käos, Kaja Kärner, Lydia Laas, Malle Leis, Kairi Lentsius, Sandra Lepik, Lea Liblik, Leontine Lind-Karu, Silvi Liiva, Lola Liivat, Kaia Lukats, Karin Luts, Rutt Maantoa, Luule Maar, Eilve Mangus, Epp Mardi, Katrin Maask, Natalie Mei, Johanna Mudist, Ella Mätik, Meiu Münt, Naima Neidre, Eva Ole, Maris Palgi, Tiiu Pallo-Vaik, Hille Palm, Erika Pedak, Sirje Petersen, Ellen Polli, Tuuli Puhvel, Maie-Ann Raun, Salme Riig-Schönberg, Maria Rästa, Mari Rääk, Katrin Sasi, Angelika Schneider, Kristel Sergo, Sille Sikmann, Maari Soekov, Riin Somelar, Regina-Mareta Soonsein, Kristel Suigussaar,  Ella Summatavet, Evelin Zolotko, Alide Zvorovski, Diana Tamane, Kersti Teenu, Elin Tober, Kadri Toom, Salome Trei, Anna-Stina Treumund, Endla Tuutma, Lüüdia Vallimäe-Mark, Tuuli Vahesaar, Helle Vahersalu, Agathe Veeber, Viive Väljaots-Talvik.

  • Näitusega „Naiskunstnikud Pallasest“ kaasnevad kuraatorituurid ja vestlusring vilistlastega „Naisena kunstikoolis“.
  • Näituse on kujundanud Madis Liplap, plakati Tiina Viirelaid.
  • Täname koostöö eest kunstnikke, Tartu Kunstimuuseumit ning Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumit. Väljapaneku valmimist toetas Tartu linn.
  • Väljapanek jääb Nooruse galeriis avatuks 21. septembrini. 
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles