Ühisgümnaasium pani kolmeaastase projekti lõpuks partnerkoolid isamaalist laulu laulma
Pärnu ühisgümnaasiumi õpetajad ja õpilased osalesid koos partnerkoolidega Itaaliast, Prantsuse Baskimaalt, Küproselt ja Portugalist kolmeaastases Erasmus+ projektis “Les crayons de couleurs européens. Dessine-moi “Une” Europe” (“Euroopa värvi pliiatsid: joonista mulle “üks” Euroopa”). Projekti peaeesmärk oli tolerantsuse ja sallivuse, ühtekuuluvustunde ja solidaarsuse tõstmine ning euroopalike väärtuste eest seismine.
Projektilähetustel praktiseeriti igale partnerriigile omast kunsti- või kultuurivormi ja anti sellele uus nägu. Näiteks Portugali koolis projektikohtumisel tehti traditsioonilist glasuurplaadikunsti azulejo’t, kuid oma riigi võtmes: nii valmis ühisgümnaasiumi õpilastel-õpetajatel sinimustvalge sümboolikaga azulejo. Pärnu projektikohtumisel õnnestus ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja Kadri Keskküla ja kooli koori abiga panna projektipartnerid laulma eesti keeles meile kultuurilooliselt olulist laulu “Isamaa ilu hoieldes”, mille neljas salm sai projekti otstarbeks kreeka-, prantsus-, itaalia- ja portugalikeelsed read, mis kõik kandsid vabadust väärtustavat sõnumit.
Projekti ametlik keel oli prantsuse keel, mis tähendas, et projektitegevus käiski peamiselt selles keeles, mistõttu oli projekt väga hea praktikavõimalus ühisgümnaasiumi prantsuse keele õppijatele. Mitu õpilast sai sellest õpiindu juurde ja on nüüdseks suundunud ülikooli prantsuse filoloogiat edasi õppima.
Esimese projektiaasta lõpuks valmis iga partnerkooli lähikonda prantsuskeelne õpperada linna kultuuriloo tutvustamiseks. Õpperaja voldikuga saab tutvuda kooli kodulehel rahvusvaheliste projektide all.
Õpilased tegid partnerkoole külastades ettekandeid oma riigi kunstnikest, kirjanikest ja muusikutest, kelle loomingus on teemadena tähtsal kohal olnud vabadus, võrdsus ja sallivus. Ühisgümnaasiumi õpilased tutvustasid Euroopas näiteks Lydia Koidulat, Eduard Vildet, Tõnis Mägit, Urmas Alenderit ja Jüri Arrakut. Väljavalitud kultuuriinimeste paremaks tutvustamiseks projektipartneritele valmisid kunstitööd, mis koondati viie partnerkooli õpilaste loomingut hoidvasse virtuaalmuuseumi.
Õpilased tegutsesid vabatahtlikena parema keskkonna ja integratsiooni heaks: osaleti prügikoristustalgutel ja pandi õlg alla ühisgümnaasiumis traditsiooniks saanud Vene laulu konkursile, mille üks sihte on samuti vene- ja eestikeelsete kogukondade lähendamine ja koostöö.
Valmisid lühifilmid tolerantsusest, sallivusest, võrdsusest ja vabadusest ning oma riigi ajaloost ja selle seotusest tänapäeva Euroopas aktuaalse immigratsiooniteemaga. Selgus, et tänapäeva noored on võrreldes oma vanemate või vanavanemate põlvkonnaga tunduvalt sallivamad ja seda kultuurideski, kus on valusaid immigratsioonikogemusi, nagu näiteks meil Eestis ja Küprosel, mille põhjaosa on Türgi okupeeritud juba 1974. aastast.
Osaleti kolmel rahvusvahelisel kollokviumil võrdsuse, inimõiguste ja vabaduse teemal. Kõikideks nendeks valmisid ühisgümnaasiumi õpilastel projektijuhi ja prantsuse keele õpetaja Liis Raal-Virksi abiga prantsuskeelsed ettekanded olukorrast Eestis praegu ja minevikus: vabadusteemalisel kollokviumil räägiti sõnavabadusest tänapäeva Eestis ja ENSVLi ajal, inimõigusteteemalisel kollokviumil peeti ettekanne inimõiguste eiramisest Nõukogude Liidus ja võrdsusteemalisel kollokviumil peatuti eelarvamuste teemal seoses Põhja- ja Ida-Euroopa riikide ja nende elanikega.