Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
6662387

Vaat kui kaugele viib suvine raamatumüük! (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Marit Davey Marin County Martis, trendikas ostu-, söögi- ja vabaajakeskuses Larkspur Landingu linnakeses San Francisco lahe ääres. «Seal käisin vanasti lõunatamas,» meenutab ta aegu, mil töötas Larkspuri hotelliketis, «seega see koht on minu jaoks veidi nostalgiline.»
Marit Davey Marin County Martis, trendikas ostu-, söögi- ja vabaajakeskuses Larkspur Landingu linnakeses San Francisco lahe ääres. «Seal käisin vanasti lõunatamas,» meenutab ta aegu, mil töötas Larkspuri hotelliketis, «seega see koht on minu jaoks veidi nostalgiline.» Foto: Sander Ilvest

Nagu sajad Eesti noored, sõitis Marit Davey (toona Saul) üle ookeani, et end ukselt uksele müügiga proovile panna ja arendada. Katsumusterohke suveseiklus venis aga pikaks-pikaks. Lihtsast raamatumüüjast sai ajapikku palju, palju enamat. Sai hindamatu abiline suurtele korporatsioonidele.

Parimad riided seljas ja viimased 40 dollarit taskus – ülejäänu oli kulunud lennureisile New Yorki, siis Nashville’i ja sealt edasi Californiasse –, vaatas 21-aastane Marit pühapäeva varahommikul San Rafaeli väikelinna kiriku ees pargipingi all magavat hulkurit ja mõtles endamisi: mina küll nii ei lõpeta.

Tegelikult näis olukord nutune. Viljandi tüdruk oli jõudnud õpingutega Tallinnas EBSis lõpusirgele ja teenis raha müügiesindajana, nii et jaksas koos sõbrannaga üürida korterit lausa Kadrioru külje all. Ta unistas saada maailma ühe suurema nõustamis- ja audiitorfirma PricewaterhouseCoopersi konsultandiks. Aga selleks, andis ta endale aru, tuleb hankida inglise keele praktikat. Nii sõitiski ta suveks Ameerikasse raamatuid müüma. Nagu seda on suviti teinud sajad Eesti tudengid enne ja pärast teda.

Ent saabunud Californiasse, polnud tal aimugi, kus veeta järgmine öö. Kirik, kuhu inimesed pühapäeva hommikul jumalateenistusele tulevad, tundus parim paik, kus teistele oma muret kurta. Seal astuski ta julgelt ligi noorpaarile, kes saabus enne teisi kirikut teenistuseks valmis seadma.

«Kui teenistus läbi sai, tulid nad kahekesi minu juurde, ütlesid, et arutasid omavahel, et neil on

Tagasi üles