Endine kaitseminister Mattis avaldas Trumpi administratsioonist lahkumise põhjuse (4)
/nginx/o/2019/09/02/12523200t1h653f.jpg)
Esimeses tagasiastumise järel antud teleintervjuus paljastas USA endine kaitseminister James Mattis põhjuse, miks ta president Donald Trumpi administratsioonist lahkuda otsustas.
Erukindral Mattise sõnul sai määravaks presidendi otsus tuua väed Süüriast välja. Endine kaitseminister ütles eile CBSi eetrisse jõudnud intervjuus, et soovis ametis olla terve oma ametiaja ehk neli aastat, kuid astus tagasi hetkel, mil mõistis, et tema vaated ei kattu Trumpi omadega.
Mattise sõnul polnud ta Süüria kohta langetatud otsusega nõus, sest tema hinnangul on vaja säilitada piisav mõjuvõim, et vältida Iraagist vägede välja viimisega kaasnenud tagajärgede kordumist.
Mattise sõnul mõjuks Süüriast lahkumine halvasti võitlusele terrorirühmitusega ISIS ning sellega reedetaks USA liitlased. «Mina nägin USA tugevust sellisena, et liitlassuhted tuleb hoida lähedastena,» sõnas ta. Mattis rõhutas liitlassuhete olulisust ka oma tagasiastumiskirjas.
Mattis astus kaitseministri ametikohalt tagasi eelmise aasta detsembris, tuues põhjuseks poliitilised erimeelsused president Trumpiga. Teda nähti Trumpi administratsiooni ühe tugisambana, kes suutis muidu kaootilises Valges Majas olukorda stabiliseerida, kirjutab CNN. Seetõttu tuli ka Mattise tagasiastumine Washingtonis suure üllatusena.
President Trump ei võtnud Süüria kohta otsust langetades arvesse oma liitlaste arvamust ning sai sellest teatamise järel kriitikat nii vabariiklaste kui demokraatide ridadest, kes hoiatasid, et tegu on suure veaga. Väidetavalt olid Mattise kõrval otsusele vastu olnud ka välisminister Mike Pompeo ja julgeolekunõunik John Bolton.
Mattise sõnul oli ta ametist lahkudes Trumpiga aus ja otsekohene ning tõi välja põhjused, miks ta otsustas administratsioonist lahkuda. Erukindral pole Trumpiga pärast kaitseministri positsioonilt lahkumist enam rääkinud. CBSi eetris ütles ta, et ei kavatse presidendist halvasti rääkida, kuid tunnistas, et Trump on ebatavaline riigipea.