Mihkel Mutt: mitte-investorist pensionäridele mõeldes

Raha Foto: Toomas Huik (Postimees)

Ei tundu eriti tõenäone, et memmesid-taatisid veetleks võimalus ise endale investeerimisega raha teenida – see ei ole enamiku jaoks mingi vanaduspuhkus, vaid nuhtlus, kirjutab kolumnist Mihkel Mutt.

Pensioni teemal on keeruline sõna võtta, sest kohe vaadatakse su sünniaastat – kelle huve esindad? Täiesti erapooletult võiks sel teemal arutleda üksnes noor miljardär, kel tulevikus pole kunagi rahapuudust karta. Aga selle loogika järgi oleksid näiteks eutanaasia alal parimad eksperdid need, kes on ise surematud jne.

Kogu asjal on mõistagi sotsiaalfilosoofiline taust. Nüüdisilmas on jäänud kehtima vähe suuri tõdesid, üks on aga isegi tugevnenud: iga inimelu väärtuseks pidamine. Selle võttis uusaja ilmalik mõttehoovus sujuvalt üle kristluselt, andes sellele küll täiesti uue sisu. Ristiusus peeti silmas eelkõige inimese hinge, mis kord tekkinult võib pälvida elu igaveses õndsuses. Ilmalik suund rõhutab aga seda, et igal inimesel on õigus elule ja õnnele juba siinpoolsuses, maapeal.