Merko: tütarfirma kontoris tehti menetlustoimingud

BNS
Copy
Merko ehituse arendus.
Merko ehituse arendus. Foto: Erik Prozes / Postimees

Läti konkurentsinõukogu tegi teisipäeval SIA Merksi kontoris haldusmenetluse toiminguid, mille eesmärk on selgitada, kas Lätis on ehitusfirmadega seoses aset leidnud konkurentsiseaduse rikkumisi.

«Toimingute raames intervjueerisid ametnikud SIA Merksi juhatuse esimeest Oskars Ozoliņši,» teatas Merko börsile. Ettevõttele teadaolevalt on menetluse eesmärgiks välja selgitada, kas Lätis on ehitusettevõtetega seoses rikutud konkurentsiseadust või mitte.

Konkurentsinõukogu info kohaselt on ehitusfirmad aastate vältel koordineerinud enda tegevusi turuosa jagamisel ning riigihangetel nii Riias kui ka teistes Läti regioonides.

Kui esialgu teatas LETA, et Läti korruptsiooni ennetamise ja tõkestamise büroo (KNAB) otsis läbi Merksi kontori, siis hiljem täpsustati, et ettevõtte juhi Ozoliņšiga vestlesid konkurentsinõukogu töötajad.

«Vastavalt meedias avaldatule toimub Lätis paralleelselt konkurentsinõukogu haldusmenetlusega ka ehitussektori ettevõtteid puudutav uurimine KNABi poolt. 3. septembri toiminguid SIA Merksi kontoris ei teinud KNABi ametnikud ning meile teadaolevalt ei olnud seotud KNABi tehtava uurimisega,» teatas Merko.

Kaks eri uurimist

Läti konkurentsinõukogu ja Läti korruptsiooni ennetamise ja tõkestamise nõukogu (KNAB) viisid teisipäeval riigi kümnes suurimas ehitusettevõttes läbi etteteatamata toimingud seoses kahtlusega, et Lätis on aset leidnud konkurentsiseaduse rikkumised.

Konkurentsinõukogu ja KNAB viivad edasisi uurimisi läbi teineteisest sõltumatult, kummagi institutsiooni kompetentsi ulatuses.

Konkurentsiseaduse rikkumise uurimine võib kesta kuni kaks aastat. Uurimise kestus sõltub mitmest asjaolust, sealhulgas iga eraldiseisva kaasuse keerukusest ning sellest, mil määral on seotud osapooled valmis võimudega koostööd tegema.

Hangetel pakkumiste kokkuleppimine on Läti konkurentsiõiguse suurim rikkumine.

Kui kahtlused saavad kinnitust, võib rikkujaid oodata trahv, mis ulatub kuni 10 protsendini seaduserikkuja eelneva aasta käibest, samuti keeld osaleda ühe aasta jooksul riigihangetel.

Eesti firmad kriminaaluurimise all pole, kinnitas KNAB Äripäevale

KNAB algatas möödunud aasta septembris kriminaaluurimise paragrahvide alusel, mis puudutavad altkäemaksu ja pistise andmist ning ametiseisundi kuritarvitamist.

Kahtlustatavad episoodid toimusid aastatel 2015–2018.

Võimalikud altkäemaksu summad küündisid 25 000 eurost sadade tuhandete eurodeni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles