Valitsus toetas ligi 500 kaitseväelase osalust missioonidel

Kaitseväelane Malis.

FOTO: Eesti Kaitsevägi

Valitsus toetas kaitseministeeriumi ettepanekut küsida riigikogult mandaati ligi 500 kaitseväelase osalemiseks missioonidel, sellest poole moodustab osalus valmidusüksustes.

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks kaitseministeeriumi ettepaneku küsida riigikogult tulevaks aastaks missioonidel osalemiseks mandaati kokku kuni 485 kaitseväelasele. 

Kaitseministeerium soovib riigikogult küsida mandaati kuni 210 kaitseväelase osalemaks NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus. Eelnõu kohaselt kavatseb Eesti tuleval aastal NRF-is osaleda soomusjalaväekompaniiga Balti pataljoni koosseisus, erioperatsioonide üksuse, staabiohvitseride ja miinijahtijaga.

Ühendkuningriigi juhitavas ühendekspeditsiooniväes plaanib Eesti osaleda neljaliikmelise improviseeritud lõhkeseadmete vastase meeskonna, kolmeliikmelise strateegilise kommunikatsiooni meeskonna, viieliikmelise meedikute meeskonna, õhutulejuhi, neljaliikmelise miinituukrimeeskonna ja seitsmeliikmelise toetusüksusega. Kokku plaanib Eesti ühendekspeditsiooniväes osaleda kuni 24 kaitseväelasega.

Mõlemal juhul on tegemist valmidusüksusega ning tegevväelased paiknevad valmiduse ajal Eestis.

Kaitseministeerium plaanib suurendada Eesti osalust Prantsusmaa juhitavas sõjalises operatsioonis Barkhane Malis. Kui riigikogu andis eelmise aasta lõpus kaitseväele mandaadi osaleda operatsioonil kuni 50 sõduriga, nüüd soovib kaitseministeerium küsida riigikogult luba saata operatsioonile kuni 95 kaitseväelast.

Tuleval aastal on kavas operatsioonil osalevale jalaväerühmale lisada täiendavad võimed meditsiini, demineerimise ja tulejuhtimise näol. Lisaks näeb eelnõu ette, et kaitsevägi saadab missioonile erioperatsioonide üksuse või üksused. Eelnõu seletuskirja kohaselt saab Eesti eriüksuslaste peamiseks ülesandeks Mali üksuste väljaõpetamine.

Kuni 46 kaitseväelasega plaanib Eesti osaleda NATO juhitavas väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis ning kuni 20 kaitseväelasega USA juhitaval operatsioonil Inherent Resolve Iraagis.

Kuni kolme kaitseväelasega plaanib Eesti osaleda ÜRO missioonil UNIFIL, kuni kümne kaitseväelase Euroopa Liidu väljaõppemissiooni Malis ja kuni kümne kaitseväelase osalemiseks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissiooni Malis.

Kuni kuus kaitseväelast on planeeritud osalema ÜRO missioonil UNTSO Liibanonis, Süürias, Iisraelis ja Egiptuses, kuni kuus kaitseväelased EL-i missioonil EUNAVFOR Med/Sophia Vahemerel ja Liibüa rannikul ning kuni viis kaitseväelast NATO mittelahingulise väljaõppe- ja kaitsevõime ülesehitamise toetamise missioonile Iraagis.

Sarnaselt eelmiste aastatega taotleb ministeerium ka mandaati osalemaks kuni 50 kaitseväelasega võimalikul esmakordsel ja kiireloomulisel NATO või selle liikmesriigi, EL-i või ÜRO juhitavas rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.

Valitsus toetas Iraagi missiooni mandaadi suurendamist

Valitsus toetas kaitseministeeriumi ettepanekut suurendada operatsioonil Inherent Resolve osalemise mandaati, et olla valmis vajadusel ka tegelikku osalust suurendada.

Riigikogu andis eelmisel aastal kaitseväele mandaadi osaleda kuni kümne kaitseväelasega Ameerika Ühendriikide juhitud rahvusvahelisse sõjalisse operatsiooni Inherent Resolve Iraagis. Kaitseministeerium soovib maandati suurendada kuni 20 kaitseväelaseni. Valitsus toetas neljapäevasel istungil ettepanekut.

Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna juhataja Tuuli Duneton ütles kolmapäeval BNS-ile, et mandaadi suurendamine võimaldab Eestil julgeolekuolukorra muutudes Iraagis ja selle lähiümbruses paindlikult reageerida ning vajadusel olla valmis Eesti panust suurendama Ameerika Ühendriikide toetuseks.

Eesti osaleb operatsioonil Inherent Resolve 2016. aasta augustist. Siis alustas Iraagis Al-Anbāri provintsis teenistust kuueliikmeline väljaõppemeeskond Taani kontingendi koosseisus. Üksuse peamiseks ülesandeks on Iraagi julgeolekujõudude sõjaline väljaõpe. Lisaks teenib üks Eesti vanemohvitser Bagdadis mitmerahvuselises sõjalis-strateegilises meeskonnas, mis nõustab Iraagi ministeeriume ja julgeolekujõudusid.

Eesti kaitseväelased ei osale sõjalistel operatsioonidel Süüria territooriumil.

Operatsioonil osalemise kulud kaetakse kaitseministeeriumi eelarvest. Tuleva aasta eelarves on operatsioonil osalemise kuludeks kavandatud 609 000 eurot.

Tagasi üles