Valitsus toetas eriväelaste saatmist Mali missioonile

Mali

FOTO: Eesti Kaitsevägi

Valitsus toetas ettepanekut suurendada Eesti osalust Malis operatsioonil Barkhane pea kaks korda ning saata missioonile ka eriväelased.

Valitsus toetas neljapäevasel istungil kaitseministeeriumi ettepanekut suurendada kaitseväe osalust Prantsusmaa juhitavas sõjalises operatsioonis Barkhane Malis. Riigikogu andis eelmise aasta lõpus kaitseväele mandaadi osaleda operatsioonil kuni 50 sõduriga, nüüd soovib kaitseministeerium küsida riigikogult luba saata operatsioonile kuni 95 kaitseväelast. 

Alates möödunud aasta augustist osaleb Eesti operatsioonil Barkhane mehhaniseeritud jalaväerühma, toetusüksuse ja staabiohvitseridega. 

Eelnõu kohaselt on tuleval aastal kavas lisada operatsioonil osalevale jalaväerühmale täiendavad võimed meditsiini, demineerimise ja tulejuhtimise näol. Seletuskirja kohaselt soovib jalaväerühma täiendada lisavõimetega selliselt, et üksus saaks oma ülesandeid väekaitse raames iseseisvalt ellu viia.

Lisaks näeb eelnõu ette, et kaitsevägi saadab missioonile erioperatsioonide üksuse või üksused. Eelnõu seletuskirja kohaselt saab Eesti eriüksuslaste peamiseks ülesandeks Mali üksuste väljaõpetamine. 

«Tulenevalt senisest heast koostööst on Prantsusmaa teinud Eestile ettepaneku suurendada Eesti panust operatsiooni Barkhane ning alustada ühiselt erioperatsioonide üksuste koostööd Mali relvajõudude väljaõpetamisel,» seisab eelnõu seletuskirjas.

Seletuskirjast ilmneb, et sarnane koostööettepaneku on Prantsusmaa teinud ka teistele riikidele, sealhulgas Põhjamaadele.

Eelnõu seletuskiri märgib, et koostöö operatsioonil Barkhane on tugevdanud veelgi Eesti ja Prantsusmaa strateegilist liitlassuhet ning sõjalist koostööd. «Prantsusmaa valitsusliikmed ja kõrged sõjaväelased on Eesti panust operatsiooni hinnanud väga kõrgelt ning tunnustanud operatsiooni raames tehtud Eesti kaitseväelaste tööd. Kahe riigi kaitseväe üksuste koostöö käimasolevas sõjalises operatsioonis on tõstnud üksuste koostegutsemisvõimet,» seisab seletuskirjas.

«Panustamine operatsiooni Barkhane süvendada strateegilist suhet Eesti ja Prantsusmaa vahel, mis baseerub lisaks jagatud väärtusruumile ka ühisel arusaamal julgeolekukeskkonnast ning seda mõjutavatest ohtudest. Prantsusmaa osaleb aktiivselt NATO heidutushoiaku tugevdamisel, panustades oma üksustega liitlaste suuremasse kohalolekusse Balti riikides, sealhulgas Eestis,» seisab seletuskirjas.

Operatsioonil osalemise kulud kaetakse kaitseministeeriumi eelarvest, tuleval aastal on kaitseväe tegevuskuludeks operatsioonil Barkhane kavandatud 5 400 000 eurot.

Eesti jalaväerühma ülesandeks on väekaitse, täpsemalt baasikaitse, baasi lähiümbruse patrullimine ning kiirreageerimine ohuolukordades. 

Lisaks operatsioonile Barkhane osaleb Eesti Malis viie kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali ja kolme kaitseväelasega ÜRO rahuvalvemissioonil MINUSMA.

Augusti lõpus viitas peaminister Jüri Ratas riigikogus julgeolekut puudutavatele küsimustele vastates kavale suurendada kaitseväe osalust välismissioonidel. «Me oleme valitsuses tõsiselt arutanud välismissioonidel osalemist ja ma väga loodan, et ka riigikogu toetab Eesti aktiivset panustamist väljaspool Eestit koos meie liitlastega, olgu see Afganistanis, olgu see Malis,» sõnas Ratas 30. augustil riigikogus küsimustele vastates.

Tagasi üles