Mis seisus on Brexit ja Briti valitsus pärast tormilist ööd? (1)
/nginx/o/2019/09/05/12532278t1h7986.jpg)
Pärast eilset dramaatilist päeva Briti parlamendi alamkojas on paljud asjad muutunud, kuid see ei tähenda, et Brexiti rindel oleks midagi selgem.
Briti peaminister Boris Johnson kavatseb täna avalikus pöördumises paluda rahva toetust ennetähtaegsete valimiste korraldamisele.
Peaministri tänase pöördumise üksikasju avalikustatud veel pole. Tema kantselei aga rõhutas, et Johnson ei kavatse paluda Euroopa Liidult Brexiti tähtaja pikendamist.
Kas Ühendkuningriik liigub erakorraliste valimiste suunas?
Paistab, et peaminister Boris Johnson üritab riiki sinna suunas tüürida. Esmaspäeval teatas ta kõnes, et ei soovi valimisi, kuid eelistab seda varianti järjekordsele «mõttetule» Brexiti viivitusele.
Teisipäeval andis ta käiku algatuse erakorraliste valimiste pidamiseks, mis vajab kahe kolmandiku parlamendiliikmete heakskiitu.
Eile teatas ta alamkojas keelevääratuse tõttu, et tahab valimisi, parandades end hiljem ja täpsustades, et on valmis valimised välja kuulutama.
Parlament lükkas Johnsoni ennetähtaegsete valimiste kava eile tagasi. Johnson üritab ettepaneku esmaspäeval tagasi parlamenti saata.
Kas Johnson võidaks uutest valimistest?
Kuigi Johnson väidab, et ei soovi valimisi, oleks tal sellest palju võita.
Konservatiivsele Parteile on pärast 2015. ja 2017. aasta valimisi ja 2016. aasta Brexiti referendumit üsna riskantne uued valimised välja kuulutada, kuid see võiks aidata murda suluseisu, mis on takistanud valitsust viimase kolme aasta jooksul Brexiti rindel edasi liikumast.
Probleem on selles, et sarnaselt Theresa May valitsusajale on enamus parlamenti leppeta lahkumise vastu, kuid enamus saadikuid on vastu ka May lahkumisleppele. Johnson päris Maylt lisaks peaministrikohale ka samad probleemid parlamendis.
Mõned konservatiivide juhtfiguurid on öelnud, et toetavad välja pakutud eelnõud, mis sunnib Johnsonit Euroopa Liidult uuesti Brexiti jaoks ajapikendust küsima.
Johnson on ähvardanud eelnõu poolt hääletavad saadikud hääleõigusest ilma jätta, visates nad sisuliselt sellega Konservatiivse Partei ridadest välja. See jätaks Johnsonile vähemusvalitsuse.
Teatud loogika kohaselt oleks seega Johnsoni parim võimalus parlament oma selja taha saada uute valimiste korraldamine. Ideaalse stsenaariumi kohaselt suudaks ta koondada piisavalt Brexitit pooldavaid konservatiive, et saavutada enamus ka ilma Põhja-Iiri DUP-i toetuseta.
Millal võiks valimised toimuda?
Umbes kuu aja pärast. Parlament tuleb laiali saata 25 päeva enne valimiste päeva. Briti meedia teatel sihib Johnson 14. oktoobrit või sellele järgnevat päeva, mis tähendab, et parlament tuleks juba järgmisel nädalal laiali saata.
Valimiste üle hääletatakse esmaspäeval. Pole kindel, kas opositsiooniline Tööpartei toetaks erakorralisi valimisi, sest partei siseselt on küsimärgi all, kas on mõtet korraldada valimised enne, kui on kindel, et EL-ilt saadakse Brexitiks ajapikendust.
Valitsusallikas märkis The Guardianile, et Johnson ei nõustu mingil juhul Brüsselilt ajapikendust küsima, et lükata Brexit edasi 31. oktoobriks seatud kuupäevalt.
Mis juhtub, kui Johnson valimised kaotab?
Kõik võimalused on lahtised.
Kas Brexitit saab edasi lükata?
Briti seadusandjad langetasid eile otsuse, mis sunnib Johnsonit paluma Euroopa Liidult 31. oktoobriks kavandatud Brexiti tähtaja edasilükkamist. Johnson on korduvalt öelnud, et keeldub seda tegemast.
Peaministri toetajad üritasid ööl vastu tänast ülemkojas käinud arutelul eelnõu peatada. Eelnõu peatamine ei õnnestunud ning valitsus otsustas sellest loobuda.
Opositsiooni teatel suudetakse nüüd eelnõu heaks kiita, enne kui parlament järgmisel nädalal rohkem kui kuuks ajaks pausile läheb.