5 nõuannet alustavatele ettevõtetele sobilikuks rahastuseks

, Viljandimaa Arenduskeskuse ettevõtluskonsultandid
Copy
Foto: MTÜ MAAKONDLIKUD ARENDUSKESKUSED

Tegevust alustavad väikeettevõtted pöörduvad aeg-ajalt finantseerimist puudutavate küsimustega ka maakondlike arenduskeskuste poole. Meie nõustame peamiselt erinevate toetuste taotlemist. Juhtub ka, et ettevõtja hakkab nõustamise käigus tajuma hoopiski toetuse asemel äri käivitamiseks laenu võtmise vajadust. Sellistel juhtudel tekivad tüüpilised küsimused, millele pakumegi allpool vastuseid.

Millal tasub alustaval ettevõttel taotleda laenu?

Esmalt tuleks läbi mõelda, kuidas suudetakse võetud kohustusi täita. Alustav ettevõtja peab analüüsima, et kas ta oma toote või teenuse müügiga suudab koguda vajaliku summa igakuisteks laenumakseteks.

Laenu ja toetuse taotlused on alati seotud äriplaani koostamisega. Laenu tasub küsida, kui on tugev usk oma äriideesse, aga see ei sobi toetuse tingimustega. Lisaks peaks turul olema pakutavate toodete võiteenuste järel reaalne nõudlus. Ning juba võiksid olemas olla ka esimesed maksvad kliendid.

Kas laenu peaks taotlema pangalt või mõnelt finantsteenuseid pakkuvalt ettevõttelt?

Praegu on erinevaid finantsteenuseid pakkuvaid ettevõtteid turul väga palju. Pakkumisi soovitame küsida nii tuntumatest pankadest kui väikematest finantsasutustest ja seejärel neid omavahel võrrelda. Näiteks mis on intressimäärad, laenuga kaasnevad lisakohustused (lepingutasud, tagatised, käendused, kindlustuskohustused jpm). Lisaks soovitame uurida erinevaid ühisrahastuse võimalusi või investori kaasamist (ja vajadusel juristi poole pöördumist, kes aitab õigused, kohustused ja vastutuse võimalused lahti selgitada).

Millised on traditsiooniliste ja alternatiivsete laenupakkujate võimaluste plussid ja miinused?

Traditsioonilised laenupakkujad ehk suurpangad omavad rohkem kogemusi ja tajuvad paremini riske. Nad on tihti ka nõuandja rollis, juhtides tähelepanu alustaval ettevõtjal äriplaanis läbi mõtlemata teemadele. Miinusteks on sageli nende liiga karmid laenutingimused. Alustaval ettevõtjal on enamasti  suur tahe, kuid tihti pole piisavalt tagatisi või on äriplaan alles detailideni läbi töötamata. Avatud suhtlemine ja koostöö võivad siin viia hea tulemuseni.

Alternatiivsete laenupakkujad julgevad üldjuhul alustavale ettevõtjale laenu andes võtta enam riske. Miinuseks on nende kõrgemad intressimäärad ehk kallim laen.

Ühisrahastuse puhul  saab positiivsena välja tuua lisaväärtuse turunduses. Igast investorist saab reeglina ka toote või teenuse fänn, kes omakorda on huvitatud, et toode või teenus jõuaks võimalikult paljude tarbijateni.

Kuidas koostada laenu saamiseks vajalikku äriplaani?

Äriplaan tuleb koostada nii realistlikuna kui ettevõtmine saab olema. Äriplaani eesmärk pole mitte niivõrd laenu või toetuse taotlemine vaid ikka omale kõikide asjade selgeks mõtlemine.  Äriplaani koostamiseks on erinevaid vorme, kuid esmavajalik on lahti kirjutada, mis on täpselt pakutav toode või teenus. Seejärel peab olema plaan, kellele ja kuidas seda müüakse (sh turundus ja tegevusplaan). Ning kindlasti ka eesmärgid, kuhu ettevõte tahab jõuda. Olulisim osa äriplaani sisu juures on finantsprognoosid. Sageli ongi mõistlik alustada rahavoo prognoosimisest, et saada teada kas planeeritud müük katab ära kaasnevad kulud. Seejärel juba saab edasi minna sisu juurde.

Kuidas käituda kui laenu tagastamisel tekib probleeme?

Kindlasti ei tohi pead liiva alla peita. Avatud suhtlus pangaga on ülioluline ka siis, kui laenu tagastamisel tekib probleeme. Näiteks on olemas ka maksepuhkuse võimalused ning avatud suhtlemise korral saab pangahaldur kaasa mõelda, kuidas ettevõtjal oleks kõigi huve silmas pidades kasulik edasi toimida.

Kui õigel ajal pöörduda, siis tõenäoliselt on rahastaja koostöövalmis ning koos leitakse kokkulepe. Kuigi laenu pikendamise või tingimuste muutmise korral võib ettevõtjale kaasneda kulusid, välditakse sellega nn musta nimekirja sattumist, mis teeks äriga jätkamise peagi võimatuks.

Ettevõtlusalaste küsimustega saab igaüks pöörduda maakondlikesse arenduskeskustesse, mis asuvad kõigis maakondades.

Artikkel on avaldatud Ettevõtlusnädala raames. Ettevõtlusnädal toimub Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

Copy
Tagasi üles