Täiskasvanute eesti keele õppe korraldusega pole rahul mitmed osapooled. Rahastajad, õppijad, õpetajad, koolitusfirmade juhid kahtlevad igaüks oma argumentidega eesti keele õppimise ja õpetamise tõhususes. Olen juhendanud igal aastal erisuguse pikkusega peaaegu kõikide tasemete eesti keele kursuseid.
Tasuta keeletundidest puudutakse väga palju.
Täiskasvanuõppes sõltub ligi 80% tulemuslikkusest õppija enda pingutusest ja motivatsioonist. 20% õpiedust oleneb kursuse juhendajast. Seega ei piisa pelgalt mitmekümnes või -sajas tunnis kohal käimisest.
Paraku näitab minu kogemus, et õppijale tasuta tundidest puudutakse väga palju. Mõni õppija osaleb riigi rahastatud kursusel aktiivselt heal juhul kolmandikus tundides. Loomulikult on peaaegu sama palju ehk veerand rühmast väga innukaid, silmanähtavalt arenevaid ning vajaduse korral tasemeeksami edukalt sooritavaid õppijaid. Mida saab õppija ise teha, kui õpetajast ja õppematerjalidest sõltub edu saavutamiseks võrdlemisi vähe?
Soovitan (tasuta) keelekursustel olla alati aktiivne, uudishimulik. Kasutage suhtlemise ning õpetajalt tagasiside ja kõikidele küsimustele vastuste saamise võimalust. Kuna oleme kursusel isiklikust väärtuslikust kvaliteetajast, tasub alati teha ettepanekuid, et keeletunnid oleksid põnevad ja kasulikud. Enamik keeleõppe edust sõltub siiski meist endist, mitte koolitusfirmast, valitud õppematerjalist või klassiruumide disainist.
Tahaks veel eestlastele südamele panna, et suhelgem keeleõppijatega kannatlikult ja heatahtlikult. Kui õppija üle kas või kogemata naerdakse, võib see tekitada eesti keeles suhtlemise tõrke pikaks ajaks. Olen sellise halva kogemusega keeleõppijaid kohanud peaaegu igas õpperühmas.
Kuidas saaksime keeleõppijat toetada? Toome igasse mitmekultuurilisse kollektiivi toreda kohvipausi traditsiooni, kus kõneleme teisest rahvusest kolleegiga eesti keeles kas või ametivälisel teemal just nii kaua, kuni kohv joodud saab. Olen kindel, et nii palju aega on peaaegu igal töötajal.
Ei juhtu midagi halba, kui jätame näiteks uudisteportaalis surfamata ning selle asemel õpime kolleege paremini või hoopis teisest küljest tundma. Uus kohvipausi harjumus on kasulik kogu organisatsioonile: keeleõppija areneb, kolleegid suhtlevad kümmekond minutit päriselt silmast silma ning mõne aja pärast võib töökollektiiv olla veelgi ühtehoidvam.
Kaire Viil on Virumaa eesti hariduse seltsi juhatuse liige ja Eesti aasta koolitaja 2018.
/nginx/o/2019/09/09/12544011t1hb4f9.jpg)