Kohtunik Gerty Pau põhjendab Martin Hallikule hüvitise määramist

Tartu ülikool lõpetas päevapealt töölepingu ülikooli raamatukogu direktori Martin Hallikuga, tuues põhjuseks usalduse kaotuse ebaväärika käitumise tõttu. Foto: Tairo Lutter

Maakohus mõistis Tartu ülikooli raamatukogu endisele direktorile Martin Hallikule töövaidluses kõrgkoolilt mehe kasuks välja hüvitise 90 568 eurot. Sellest 30 568 eurot on saamata jäänud tulu ning 60 000 eurot mittevaralise kahju hüvitis.

Kohtuotsuses on kirjas: «Kolmandate isikute ettekujutus hageja isikust on väga pikaks ajaks muutunud ning kuvand hagejast on ebaproportsionaalselt kahjustada saanud. Isegi see, kui kohus tuvastab lepingu ülesütlemise tühisuse, ei muuda ühiskonna ettekujutust hagejast selliseks, nagu see oli enne ülikooli avaldatud infot lepingu lõpetamise kohta. Tartu ülikool pidi mõistma, et tema käitumine toob kaasa kohtu poolt osundatud kahju.»

Maakohtu kohtunik Gerty Pau selgitab otsuse tagamaid.

Gerty Pau, milles seisnes Martin Halliku mittevaraline kahju?

Riigikohus on 2018. aasta otsuses (nr 2-16-708) selgitanud, et muu hulgas tuleb töölepingu seaduse paragrahvi 109 esimeses lõikes sätestatud hüvitise koosseisus hüvitada ka mittevaraline kahju. Kohus leiab, et mittevaralise kahju suuruse määramisel tuleb arvestada ka tööandjapoolset töölepingu lõpetamise aluse valikut ning sellekohase info avaldamist töölepinguga mitteseotud osapooltele. Tartu ülikoolil ei olnud kohustust avaldada infot hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamise fakti kohta ning kindlasti mitte lõpetamise aluse kohta. Sellise pressiteate avaldamiseks puudus vajadus ning tegelikult ka õigustus, lepingu lõpetamise teate avaldamist ei saa õigustada avaliku huviga.

Kohus pidas kohaseks suurendada väljamõistetavat hüvitist 60 000 euro võrra, et oleks hüvitatud Martin Hallikule tekkinud mittevaraline kahju. Praeguseks puudub kohtupraktika sellises ulatuses kahjuhüvitiste väljamõistmiseks ning mittevaralise kahju summa võib tunduda liialt suur. Samas tuleb lähtuda sellest, et lepingu lõpetamise aluse valik ning selle avalikustamine tähendab arusaadavalt hageja maine hävitamist ja tema karjäärivõimaluste rikkumist aastateks, kui mitte pikemaks ajaks.

Kas on arvutuskäikusid, mis põhjendaks 60 000 euro suuruse hüvitise välja mõistmist?

Eesti õiguskorras ei ole olemas valemit, mille järgi mittevaralist kahju välja mõista. Praegu kohtutes välja mõistetavad summad on tekkinud kohtupraktika kujunemisel, aga käesoleva vaidlusega sarnane praktika puudub. Väga raske on summaliselt hinnata, kui palju maksab inimese elu mõjutamine. On olukordi, kus 1000 euro saamine tekitaks isikule tunde, et temaga on õiglaselt toimitud. Samas võib olla olukordi, kus ka 100 000 eurot ei korva seda kahju, mis jääb inimest saatma tema elu lõpuni. Praegune summa on kujunenud kohtuniku siseveendumuse tulemusena, asjaolusid ja tõendeid hinnates ning tunnistajaid kuulates. Mis puudutab seda, et esimest korda on nii suur summa välja mõistetud – kuskilt peab ka selliste vaidluste praktika peale hakkama. Seda, kui suureks need summad tulevikus kujunevad, ei ole praegu võimalik hinnata.

Kas kahtluste korral, et ülemus töötajaid seksuaalselt ahistab, on olulisem võimalike ahistatavate kaitsmine või potentsiaalse ahistaja hoiatamine, et ta võidakse vallandada?

Tööandjal on kohustus kaitsta oma töötajaid ahistamise eest ja samas uurida, kas ahistamine üldse toimub. Töötaja hoiatamine, et ta võidakse sellise käitumise eest vallandada, on üks võimalik ahistatava kaitsmise viis. Tööandjal on võimalik valida, mil moel ta oma töötajaid kaitseb, aga tööandja käitumine peab olema proportsioonis võimaliku ahistaja käitumisega. Oluline on see, et töötaja, kes tunneb ennast töösuhtes halvasti, seda välja näitaks ja vajaduse korral abi küsiks.