/nginx/o/2019/09/11/12550234t1h7b77.jpg)
Peatselt Brüsselisse Euroopa Komisjoni energiavolinikuks lahkuv Kadri Simson ütles ETV saates "Esimene stuudio", et kuigi volinikuna hakkab ta seisma selle eest, et kasvuhoonegaase vähendada, mõistab ta, et Eesti põlevkivienergeetikast niipea loobuda ei saa.
"Praegusel hetkel loomulikult Eesti ei saa homne päev Põxitit ellu viia. Punkt üks. Me oleme veel oma võrkudega sellises olukorras, et desünkroniseerimisega on päris mitu aastat vaja tööd teha. Aga teisalt alternatiiv näiteks gaasi näol vajab ka investeeringuid tugevasse LNG terminali," lausus Simson.
Saatejuht Andres Kuusk viitas president Kersti Kaljulaidi öeldule, et põlevkivienergeetika sureb välja. "Kas Kadri Simsonil on plaan, kuidas toad jäävad soojaks, me ei pärandaks oma lastele ja lastelastele saastatud planeeti, aga samas ka tuhanded töökohad Ida-Virumaal ei kaoks?" küsis Kuusk.
"See on päris mitmetahuline küsimus, miks Ida-Virumaal toodetav elekter ei ole enam konkurentsivõimeline. Elektrit tarbime me ju endiselt. Üks hea asi on, et meil on regioonis toimiv elektriturg, mis ei ole nii normaalne mitte igal pool Euroopa Liidus. Aga teine küsimus on selles, mida tulevane [Euroopa Komisjoni] president oma kõnes nimetas, et piiri ületav energia või elekter − selle puhul tuleb ka vaadata, et see, mida me kasutame, ja see, mis on odavam, on toodetud samasuguseid reegleid silmas pidades, nagu me oma tootjatelt nõuame. Kui meie põlevkivielektrile lisandub CO2 tasu, mis on kasvanud väga kiiresti, kas samasuguseid keskkonnaalaseid kaalutlusi on ka silmas pidanud need, kes meile odavamat elektrit tarnivad," vastas Simson.
Ambitsiooni kohta vähendada 2030. aastaks 55 protsenti kasvuhoonegaase 1990. aastaga võrrelduna ütles Simson, et ilma lisainvesteeringuteta uue tehnoloogia kasutuselevõtuks see juhtuda ei saa. "Innovatsioon peab olema Euroopas silmapaistvam, kui ta seni on olnud. Teisalt need piirkonnad, mis on seni olnud tugevalt sõltuvad fossiilsetest kütustest, vajavad tuge, et teha energiapööre," sõnas Simson.