Päikesepargis algas looduse inventuur ja kestab vaidlus rehvimägede üle

Eesti maaülikooli teadlased Karin Kaljund (vasakul) ja Kadri Tali alustasid sel nädalal Raadi endise sõjalennuvälja lennuraja lähedal sinna rajatava päikesepargi botaanilise inventuuriga. Botaanikute töö tulemusel selgub kas, kus ja kui palju kaitsealuseid taimi seal kasvab. Foto: Laila Kaasik

Raadi vanal sõjalennuväljal enam kui sajal hektaril pidi esialgse kava järgi järgmisel aastal valmima Estiko päikesepark, mille maa hoonestusõiguse võitis ettevõte maa-ameti mullu sügisel korraldatud oksjonil. Tartu ja Luunja valla piirides oleval päikesepargi alal aga silmaga nähtavaid muutusi veel pole sündinud ja esialgne tähtaeg on nihkunud aasta hilisemaks, sest ametkondadega asjaajamine on võtnud plaanitust rohkem aega.

«Oleme huvitatud, et päikesepark valmiks võimalikult kiiresti, projekteerimine ja ehitamiseks muude ettevalmistuste tegemine käib,» kinnitas Estiko juhataja Ain Tammvere.

Ettevalmistuste hulka kuulub ka 106,9-hektarise päikesepargi maal nõutav botaaniline inventuur. Sellega alustasid teisipäeva õhtupoolikul Eesti maaülikooli botaanikud Kadri Tali ja Karin Kaljund, kellel koos kolleegidega tuleb 10. novembriks välja selgitada ning kaardistada ja dokumenteerida alal kasvavad kaitsealused taimed.

Pärast inventuuri algab alalt puude ja põõsaste mahavõtmine, selle töö korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Samuti käib Raadile 45–50 miljonit eurot maksva 50–60-megavatise võimsusega päikesepargi projekteerimine, Estiko teeb koostööd päikesepargi kahe projekteerija-ehitajaga. «Projekteerimine ala korraga, aga päikesepargi ehitame sinna järkude kaupa,» lisas Ain Tammvere. «Kuni rehvimäed pole kadunud, ei ole võimalik päikeseparki valmis teha.»

Aastatega on Raadi vanale sõjalennuväljale kogunenud 12 000–15 000 tonni vanu rehve, mida pankrotistunud käitlemisettevõte ei suutnud erinevatel põhjustel ära käidelda ning mille osas polnud selgust, missugune ettevõte need likvideerima käitlema peab. Keskkonnaministeerimi asekantsler Kaupo Heinma sõnul peab lõviosa neist rehvidest laskma ära käidelda tootjavastutusorganisatsioon, MTÜ Rehviringlus. Viimase juht Aarne Solvak pole aga sellega päri.