Eesti ja Läti puiduettevõtjad otsisid ühistegevuse võimalusi

Aet Rebane
, ajakirjanik
Copy
Eesti-Läti ettevõtlusfoorum keskendus sel aastal puidutööstusele.
Eesti-Läti ettevõtlusfoorum keskendus sel aastal puidutööstusele. Foto: Laila Kaasik

Sparki maja demokeskuses eile toimunud Eesti-Läti ettevõtlusfoorumi ettekanded keskendusid puidusektori võimalustele ja ülesannetele. Foorumi avasid Tartu linnapea Urmas Klaas, Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts, Läti kaubandus-tööstuskoja juhatuse liige Andrids Vanags, Läti suursaadik Eestis Raimonds Jansons ning Eesti suursaadik Lätis Arti Hilpus.

Puidutööstusettevõtte Rait juhatuse esimees Ivar Dembovski rõhutas kokkutulnuile Balti riikide koostöö vajalikkust, ent tõstis esile ka seda, et Läti ja Leedu on rohkem harjunud äri ajama sularahaga ning kultuuriruumid on erinevad. Dembovski rääkis sellest, et Eestil ja Lätil on ühe inimese kohta puitu palju ning paanika, mis praegu käib metsade mahavõtmise ümber, on asjatu.

Tallinna tehnikaülikooli inseneriteaduskonna materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi puidutehnoloogialabori professor Jaan Kers keskendus ettekandes kliimasoojenemisele.

Eestlased ja lätlased võiksid kaaluda ühist tselluloositehast, leidis professor Jaan ​Kers.

Tema sõnul on tähtis leida võimalusi, kuidas asendada naftat, ning puidu kasutamisega saab seda osaliselt teha. Ka võiks puitu rohkem kasutada teiste materjalide loomiseks. Eesti ekspordib puitu liiga palju, selmet seda ise väärindada. Soome puidutööstuses tehakse seda näiteks palju rohkem. «Eestlased ja lätlased võiksid kaaluda ühist tselluloositehast,» leidis Kers.

Latvijas Finieris sai Livonia auhinna eduka äritegemise eest Eestis ning Graanul Invest omakorda läbilöögi eest lõunanaabrite juures.

Foorumil anti Livonia auhind ettevõtetele, kes on naaberturgudel märkimisväärselt hästi hakkama saanud.

Läti kasevineeritootja Latvijas Finieris sai auhinna eduka äritegemise eest Eestis ning Eesti firma Graanul Invest, mis toodab bioenergeetikat ja taastuvenergiat ning arendab metsandust ja biomaterjale, omakorda läbilöögi eest lõunanaabrite juures.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles