Otsepilt: riigikogu erikomisjon arutab avalikult täiskasvanute eesti keele õppe probleeme

Riigikontroll kritiseeris augusti lõpus riigi suutmatust korraldada eesti keele õpet kõigile täiskasvanutest soovijatele. Täna koguneb riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon täiskasvanute eesti keele õppe korraldust ja selle riiklikku rahastamist avalikult arutama.

Istungile on kutsutud haridus- ja teadusminister Mailis Reps, siseminister Mart Helme, rahvastikuminister Riina Solman, sotsiaalminister Tanel Kiik, justiitsminister Raivo Aeg ja riigikontrolör Janar Holm.

Riigikontrolli aruandes «Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine» analüüsiti, kuidas Eesti riik korraldab eesti keele õpet täiskasvanutele, kelle emakeel ei ole eesti keel.

Aastaid Eestis elanud, kuid eesti keelt mitte oskavatele muukeelsetele inimestele kiputakse ikka ette heitma laiskust ja huvipuudust. Riigikontrolli audiitorid leidsid aga hoopis, et probleem pole inimestes, vaid riigis. Huvi eesti keelt õppida on muu emakeelega täiskasvanute seas suur, aga riik ei ole keeleõppe korraldusega toime tulnud.

Eestis on ligi 300 000 inimest, kelle emakeel ei ole eesti keel. Neist ligi pooltel puudub aktiivne eesti keele oskus ehk nad ei valda keelt piisavalt, et ühiskonnas täisväärtuslikult hakkama saada, selgub Eesti rakendusuuringute keskuse Centari uuringust.

Ligi 150 000 inimest vajaks Eestis niisiis eesti keele õpet, seni pole aga riik seda suutnud järjepidevalt pakkuda.

Riigikontroll on välja selgitanud, et praeguses olukorras peaks riik keeleõpet pakkuma umbes 60 000 inimesele aastas. Auditist selgub aga, et tegelikult suudetakse keeleõpet pakkuda maksimaalselt vaid kümnendikule soovijatest.

Aruandes on kirjas, et riigikontrolli hinnangul pole täiskasvanute eesti keele õppe korraldamisel selget sisulist juhti, valdkonna arengu eest vastutajat ega süsteemset keeleõppetegevuste koordineerimist asjaomaste riigiasutuste vahel. Aruandes on välja toodud, et puudub ka pikaajaline kindlus keeleõppetegevuste rahastamise suhtes.

Samuti märkis Riigikontroll, et täiskasvanutele eesti keele õppe võimaldamise suurimad probleemid on kvalifitseeritud keeleõpetajate, seal hulgas õpetajate järelkasvu puudus, keelekoolituste vähesus ning riigiasutuste ebapiisav koostöö keelekoolituste hankimisel.

Tagasi üles