Hongkongi protestid on jõudnud andmesõjani
/nginx/o/2019/09/20/12578012t1h293f.jpg)
Hongkongi meeleavaldused on toonud kaasa seninägematu eraelulise informatsiooni lekitamise internetti, mida harrastavad nii meeleavaldajad kui ka haldusüksuse võimud.
Kui seni mängisid sotsiaalmeediafoorumid nagu LIHKG ja krüpteeritud sõnumirakendused nagu Telegram elulist rolli meeleavalduste organiseerimises, siis nüüd kasutavad nii võimud kui ka meeleavaldajad neid platvorme vastaste nimede, fotode, telefoninumbrite, sünniandmete ja ametite jagamiseks.
Hongkongi valitsus soovib isikuandmete lekitamisega tuvastada maskeeritud meeleavaldajaid, vastuseks sellele on meeleavaldajad alustanud informatsiooni jagamist korrakaitsjate ja nende perekondade kohta.
Ühe hiljutise lekke käigus postitas Vene domeeniga Hiina veebileht informatsiooni kohaliku väljaande Apple Daily ajakirjanike kohta. Lisaks on seal ilmunud kümneid sisekandeid meeleavaldajate ja teiste aktivistide kohta.
Hongkongi ajakirjanike liidu esimehe Chris Yeungi sõnul on ajakirjanike andmete lekitamine ehk doksimine rünnak pressivabadusele ning moodustab osa orkestreeritud kampaaniast Hongkongi meeleavaldustest kirjutamise õõnestamiseks ja ajakirjanike hirmutamiseks.
Viimase kolme kuu jooksul on doksimisjuhtumid järsult sagenenud. Hongkongi privaatsuskomitee on saanud 14. juuni ja 18. septembri vahel 1376 kaebust ja 126 palvet juhtumite uurimiseks.
Kuigi ajakirjanikest on saanud kõrge profiiliga sihtmärgid, siis puudutab 40 protsenti juhtumeid politseinikke, ülejäänud juhtumid aga valitsusametnikke, kogukonnajuhte, korrakaitsjate perekondi ja muid kodanikke.
Hongkongi progressiivsete advokaatide grupi kõneisiku Craig Choy sõnul on praeguste juhtumite arvukus pretsedenditu. «Enne [proteste] võis näha vahetevahel teiste inimeste doksimist, kuid see ei ole Hongkongis väga tavaline. Sellises mahus juhtumid on pretsedenditud,» lausus Choy.
Privaatsuskomitee on saatunud ligi 1100 juhtumit edasi kriminaaljuurdluseks. Juulis vahistati kaheksa inimest politseinike doksimise alusel.
Choy sõnul algas korrakaitsjate doksimine siis, kui politsei lõpetas meeleavaldustel vormiriietel ametinumbrite kandmise. Kui politsei surve ja vahistamised eskaleerusid, tõi see meeleavaldajate poolt kaasa püüdlused korrakaitsjaid tuvastada.
Telegrami kanalid, näiteks üle 136 000 kasutajaga Dadfindboy, jätkavad Hongkongi korrakaitsjate sotsiaalmeediafotode jagamist koos muu isikliku informatsiooniga.
Inimõigusühendus Amnesty International kritiseeris sel nädalal Hongkongi politseid meeleavaldustel liigse jõu kasutamise eest.