Muusikapäeva tähed on tänavu harf ja kannel

Ansamblis Una Corda musitseerivad koos kolm naist: Liis Viira, Kristi ­Mühling ja Ene Nael. Foto: Mait Jüriado /Una Corda

Rahvusvaheline muusikapäev viib tänavugi oktoobri esimesel päeval Eesti eri otstesse üle 100 tasuta kontserdi. Käesolev aasta erineb mullustest muusika­pidudest selle poolest, et muusikud võtavad igas maakonnas fookusesse ühe pilli. Pärnumaal võetakse vaatluse alla lausa kaks – harf ja kannel.

Kannel on eestlastele tähtis pill. Ainuüksi rahvalikke kandleid on meil õige mitu, igaüks isemoodi. Aga ka kromaatiline kannel on unikaalne instrument, sest on täitsa meie oma Eesti asi, olgugi et mängida saab sellel maailma klassikatki.

Nüüdisaja kromaatilise kandle ehitas 20. sajandi keskel kandle­meister Väino Maala.

Tõe huvides tuleb lisada, et kromaatilisel kandlel ei esitata sugugi vaid Bachi ja teiste Lääne heliloojate teoseid. Olulisema osa repertuaari on pillile loonud siiski Eesti heliloojad, näiteks Anti Marguste, Mirjam Tally, Märt-Matis Lill, Tatjana Kozlova.

Et kandle kõrval on Pärnumaal fookusesse võetud just harf, ei ole ­juhus. Mõlemad on ju näppepillid. Kooski kõlavad need instrumendid väga hästi.