Eesti ja Vene teadlased uurivad angerjavarusid

Ruutmõrrasüsteemi püügiks asetamine Narva veehoidlal. Foto: Priit Bernotas

Tänavu kevadel alanud koostööprojektiga tahetakse saada uusi teadmisi piiriveekogude angerjavarude kohta ja teha teavitustööd piirkonna elanike seas.

Eestis on angerjaid veekogudesse asustatud juba pikka aega: alustati 1950ndatel, regulaarseks muutus see tegevus 1970. aastatel.

Eelmisel aastal oli Eestis kalurite püütud angerja kogusaak rannikumerest viissada kilo. Enne teist maailmasõda püüti aastas viissada tonni.

Priit Bernotas