Kuus aastat marutaudivabadust, aga oht on endiselt märkimisväärne

maaelu.postimees.ee
Copy
Marutaud on tõenäoline, kui metsloom kipub ründama.
Marutaud on tõenäoline, kui metsloom kipub ründama. Foto: Ove Maidla

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) lõpetas laupäeval sügisese rebaste ja kährikute marutaudivastase vaktsineerimise Venemaaga piirnevatel aladel. Kuigi viimased kuus aastat on Eesti olnud marutaudivaba, on oht haiguse riiki jõudmiseks siiski väga suur.

Kuigi alates 2013. aastast on Eesti ametlikult marutaudivaba riik, on haigus laialt levinud meie naaberriigis Venemaal, kus nakkuse leviala on isegi suurenenud ning seetõttu pole marutaudioht Eesti jaoks kadunud.

VTA projektijuhi Enel Niine sõnul ei tohiks haiguse taaspuhkemise riski alahinnata, kuna marutaudioht on Baltimaade idapiiril endiselt märkimisväärne.

"Meie idapoolses naaberriigis on marutaud laialt levinud ning seetõttu võib haigus Eestisse jõuda kas metsloomade rändega või mitte nõuetekohaselt sissetoodud lemmikloomaga. Näiteks levis marutaud metslooma vahendusel eelmisel sügisel taas üle riigipiiri Leedu aladele," kirjeldas Niin valitsevat ohtu.

Näiteks levis marutaud metslooma vahendusel eelmisel sügisel taas üle riigipiiri Leedu aladele.

Marutaudi taaslevimise takistamiseks Eestisse viib VTA kaks korda aastas läbi metsloomade marutaudivastase vaktsiini külvamist ohustatud piirialadel. Marutaudivastast vaktsiini külvatakse 6100 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaaga piirnevatel aladel.

"Vaktsineerimist teostatakse puhveraladel kevadel ning sügisel nädalase perioodi jooksul. Madalalt kulgevad lennud ning lemmikloomade liikumise piiritlemise vajadus võivad inimesi siiski häirida. Oleme tänulikud nii koostööpartneritele koostöö kui ka kohalikele elanikele mõistva suhtumise eest," lisas Niin.

Haiguse taastekke vältimiseks on Eestis kohustuslik regulaarselt vaktsineerida koeri ja kasse marutaudi vastu.

Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2020 aasta kevadel.

ENNETUSTÖÖ

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga.

Aastatel 2006-2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal, misläbi tõrjuti haigus riigist välja. Selleks, et takistada haiguse taaslevimist naaberriikidest Eestisse, teostati aastatel 2011-2014 vaktsineerimist ohustatud aladel riigipiiril Läti ning Venemaaga.

Alates 2015. aasta kevadest külvatakse vaktsiinsöötasid vaid Venemaaga piirnevatel aladel.

Vaktsineerimispala leidmisel tuleks see jätta puutumata.
Vaktsineerimispala leidmisel tuleks see jätta puutumata. Foto: Veterinaar- ja toiduamet
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles