Siberi metsapõlengud mõjutavad Eesti ilma

Amazonase vihmametsi raiutakse ja põletatakse põllumaa tekitamiseks. Foto: Fernando Bizerra Jr

Paljuräägitud Amazonase metsapõlengud puudutavad meid siin Eestis peamiselt emotsioonide tasandil, küll aga saame omal nahal tunda tänavu Siberis miljonitel hektaritel möllanud kahjutule mõju.

Helsingi ülikooli juhtivteadur Kajar Köster, kelle igapäevatöö ongi metsapõlengute uurimine, tõdes, et mets on kogu aeg põlenud ja põleb ka tulevikus. Siiski on Amazonase piirkonnas toimuv märkimisväärne, sest Brasiilias ja seda ümbritsevate riikide vihmametsades ei esine isegi kuivaperioodil looduslikult sedavõrd palju põlenguid.

Satelliidipildi järgi on tänavu seal metsades olnud rohkem kui 100 000 põlengut, aga need kõik on pisikesed. „Amazonases on tegemist alepõllundusega ehk metsi raiutakse ja põletatakse põllumaa tekitamiseks. Mets on maha võetud, puud hunnikusse kuhjatud ja neid hunnikuid seal nüüd põletataksegi. Põlengupindala ise nii tohutu suur ei olegi,” seletas Köster ja lisas, et tegelikult oli kümme aastat tagasi olukord praegusest veelgi hullem ja põlengute arv küündis 500 000 juurde.