Helme plaan ei too Eestisse tasulisi teid (37)
29. september 2019, 10:23
/nginx/o/2019/08/29/12511464t1hd3d6.jpg)
EKRE liikmest rahandusministri Martin Helme plaan asuda eraettevõtluse investeeringute abiga põhimaanteid neljarajaliseks tegema ei too kaasa tasuliste teede tekkimist tehtud kulutuste tasateenimiseks.
Tasuliste teede tekkimise välistab eos rahandusministeeriumist reedel välja saadetud uuringutellimus, millega tahetakse saada soovitusi ja juhendmaterjale niinimetatud PPP-tehingu ettevalmistamiseks.
Hinnapäring sellise uuringu tegemiseks saadeti vaid väljavalitud advokaadibüroodele – Triniti, TGS Baltic AS ja Lextal.
Just sellest hinnapäringust selgub ka, mida riik teha plaanib.
Esiteks saab selgeks, et tegemist saab olema valitsussektori väliselt teostatava põhimaantee 2+2 rajaliseks väljaehitamise DBFM-tüüpi (Design-Build-Finance-Maintain) PPP tehinguga.
Lihtsalt öeldes tellib riik ettevõttelt teede väljaehitamise ja maksab tehtud kulutused näiteks teede rentimise teel hiljem tagasi, välistatud pole ka hiljem nende teede üleminek riigile. Valitsussektori välisus tähendab, et nii pääsetakse vähemalt praeguse valitsuse ajal riigieelarve veelgi suuremasse miinusesse viimisest – nende teede rajamiseks kulutatavad summad ei kajastu valitsussektori eelarve tasakaaluarvestuses.
Teiseks selgub, et riik tahab oma PPP-projektide aluseks võtta Iirimaa, Hollandi ja Läti kogemused, kuna just nende riikide õigusruum ja majanduspoliitika olevat Eestiga sarnane.
Kõige praktilisem osa autojuhtide rahakoti seisukohalt on aga uuringutellimuses sisalduv eeltingimus «tee kasutamise eest sõidukijuhtidelt tasu ei võeta». Ehk siis: neljarajalised teed ei tohiks üheski lõigus olla tasulised.
Lisaks märgib rahandusministeerium, et keskkonnamõjude hindamise ja eelprojekti teeb riik. Rahandusministeerium tahab uuringumaterjale enda käsutusse saada juba 25. novembril.
Rahandusminister Martin Helme avalikustas oma PPP-projektide plaani 29. augustil. «PPP abil on võimalik soovi korral juba lähiaastatel Eestis välja ehitada Tallinna-Pärnu, Tallinna-Tartu ja Tallinna-Narva maantee täies ulatuses neljarajaliseks ning samuti pakub see väga hea lahenduse Saaremaa silla kiireks teostamiseks,» ütles Helme.
Mitme finantsanalüütiku ja opositsiooni hinnangul muudaks PPP aga teede ehitamise riigile kokkuvõttes kordades kallimaks sellest, kui neid ise otse rahastada.
Tuginedes Euroopa Investeerimispanga andmetele, on Euroopas alates 1990ndatest aastatest ellu viidud üle 1800 PPP-projekti kogumaksumusega üle 368 miljardi euro.