Festheart teeb kummarduse laulu- ja tantsupeo juubeliaastale

Kultuuritoimetus
Copy
Festhearti avafilmiks on Rootsis elava Gruusia juurtega režissööri Levan Akini «Ja siis me tantsisime», mis sobib hästi laulu- ja tantsupeo juubeliaastasse.
Festhearti avafilmiks on Rootsis elava Gruusia juurtega režissööri Levan Akini «Ja siis me tantsisime», mis sobib hästi laulu- ja tantsupeo juubeliaastasse. Foto: Kaader filmist

4.-6. oktoobril toimub Rakveres taas LGBT+ filmifestival Festheart. Tegemist on Baltikumi ainsa regulaarse LGBT+ filmifestivaliga. Üritus toimub Rakvere Teatrikinos ja kultuurikeskuses juba kolmandat korda. Sel aastal eelnesid põhifestivalile esmakordselt seansid Pärnus ja Tartus.

Festivali avafilmiks on Rootsis elava Gruusia juurtega režissööri Levan Akini «Ja siis me tantsisime», mis sobib hästi laulu- ja tantsupeo juubeliaastasse. Gruusia rahvuslikku tantsu õppivate noorte seas on võrdselt oluline eneseteostus läbi tantsu ja oma südame järgimine tõelist armastust otsides. Cannes'i filmifestivalil publiku ja kriitikute kiidusõnu pälvinud linateos on võitnud auhindu Sarajevost Odessani ning valitud esindama Rootsit parima rahvusvahelise filmi Oscari-rallis. «Ja siis me tantsisime» jõuab pärast festivali ka Eesti kinodesse.

Taas on festivali filmiprogrammis tähtsal kohal sporditeema, sest tihtipeale on isiklikus elus halvustamist kogevatele LGBT+ inimestele just sportlikud edusammud oluliseks eneseväärikuse tõstjateks. Prantsuse komöödias «Kirkad krevetid» on lugu just sellisest veepallivõistkonnast, mis suundub LGBT+ olümpiamängudeks nimetatud Gay Gamesile. Nende värvikal teekonnal saab oma eelarvamustest võitu ka tiimi homofoobist treener. Samuti aitab sport end teostada Itaalia väikelinnas elaval hokitüdrukul, kes noortedraamas «Zen õhukesel jääl» rabeleb soostereotüüpide, täiskasvanute ootuste ja tärkava armastusega.

Mitme linastuva filmi lähtepunktiks on tegelaste vaheline sõprus. Tuntud Kanada režissööri Xavier Dolani sel kevadel Cannes'i filmifestivali võistlusprogrammis linastunud draama «Matthias & Maxime» on just sellise sõpruse lugu, milles kihlveo pärast tehtud suudlus pöörab pea peale lapsepõlvesõprade suhted. Argentinast on kavas «Blond kutt», elektriliselt erootilist pinget pakkuv draama korterinaabritest, kel võtab aega oma tunnete ja suhete mõistmine. Teistmoodi sõprus on esiplaanil briti komöödias «Peidus», mille peategelane on eakas drag queen, kelle elu viimasesse kuusse toob särtsu tema noor kolleeg.

Filmiprogrammis ei saa mööda ka pere juurdekasvu teemast, kuid Poola filmis «Nina» on olukorrale vint peale keeratud – nooremas keskeas abielupaari naispool, karm ja külm õpetajanna, armub kirglikult oma võimaliku tulevase lapse surrogaatemasse.

Igal aastal on festivali kavas olnud ka mõni eluloofilm. Seekord on neid koguni kaks. Ameerika üheks mõjukamaks, kuid samas salapäraseimaks peetav luuletaja Emily Dickinson olevat olnud endassetõmbunud müürilill, kelle luuletused tema eluajal eriti trükki ei jõudnudki. Komöödia «Metsikud ööd Emily seltsis» paljastab kirjaniku varjatud poole, tema aastatepikkuse sõbra- ja armusuhte oma vennanaise Susaniga, peene huumori ja kemplused kirjastajatega, mis jätkusid ka pärast kirjaneitsi surma. Teiseks eluloofilmiks on festivali lõpetav «Kustutatud poiss», mille aluseks on Garrard Conley eesti keeleski ilmunud samanimeline autobiograafia. Selle noort peategelast üritatakse allutada konversiooniteraapiale, kuigi noormehele saab peagi selgeks, et oma elu ja selge mõistuse päästmiseks peab ta homoseksuaalsusest «paranemist» teesklema. Sel kevadel mitmetele nimekatele auhindadele kandideerinud filmis on peaosalisteks Lucas Hedges, Nicole Kidman ja Russell Crowe.

Festivalil linastuvad dokumentaalfilmid on seotud toimuvate diskussioonidega. Laupäeval arutlevad Rakvere Teatrikohvikus Pride'i mineviku, oleviku ja tuleviku üle eripalgeliste Pride'ide korraldajad Helsingist, Tallinnast, Riiast ja Tbilisist. Vestlust juhib Eesti Inimõiguste Keskuse juht Kari Käsper. Pride'i-teemalist vestlust täiendab prantsuse film «Säde: LGBT+ võitluse ajalugu», milles liigutakse möödunud sajandi keskpaigast tänapäeva läbi arhiivikaadrite ja sündmustes osalenute tunnistuste. Pühapäeval võib LGBT+ kogukonda kuuluvate pagulaste elu üht varjatud külge näha mütoloogilises dokumentaalessees «Varjupaik. Hüvasti, Eeden!», mille peategelane on filipiini päritolu transsooline Pepsi. Linastusele järgneb vestlus Eestis elava LGBT+ kogukonna pagulasega.

Festhearti noorte vabatahtlike initsiatiivil toimub pühapäeval animatsiooni töötuba, kus kõigil huvilistel on võimalus kätt proovida režissöörina, animaatorina, kunstnikuna ja näitlejana ning näha, kuidas toimub helindamine ja monteerimine. Animatsiooni tegemiseks on kohapeal kõik vajalik olemas ja joonistamisoskus ei ole kõige olulisem. Samal hommikul on võimalus osaleda ka jumalateenistusel Rakvere Kolmainu kirikus, kus teenivad Tauno Toompuu ja Annika Laats.

Festheart lõppeb koorimuusikaga – esinevad LGBT koor Vikerlased ja pianist Kirill Lissijenko. Kavas maailma ja Eesti klassika, sealhulgas ka palad viimaselt laulupeolt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles