Andrei Kuzitškin: Eesti ja Venemaa vahel käib taas sõda – esialgu on tandriks ajalugu

22. septembril toimus Moskvas saluut «Tallinna Saksa fašistlike vägede käest vabastamise 75. aastapäeva auks». Foto: Mikhail Metzel / Mikhail Metzel/TASS/Scanpix

19. septembril võttis Euroopa Parlament vastu otsuse «Euroopa mälestamise tähtsus Euroopa tuleviku jaoks». See oli kui kivi, mis heideti Venemaa propaganda hägusesse sohu. Soo hakkas mullitama ja pinnale purskusid valede mürkgaasivihud, mis pidid kihvtitama tõe ja ajaloomälu, kirjutab kolumnist Andrei Kuzitškin. 

Suurt erutust tekitasid Venemaal samuti Eesti välisministri Urmas Reinsalu sõnad, et «75 aasta eest mitte ei vabastatud Tallinnat, vaid selle okupeerisid Nõukogude väed». Peaaegu kõik Venemaa ametlikud väljaanded pidasid vajalikuks Urmas Reinsalu sõnu kommenteerida ja nimetada tema seisukohta hereetiliseks ja nörritavaks. Kõige teravama reaktsiooni pälvisid okupatsioonist kõnelevad sõnad Venemaa nõndanimetatud patriootlikes väljaannetes. Näiteks kurikuulus portaal Tsar-grad avaldas Aleksandr Pokvrovski artikli «Eesti VM on nördinud, et nende maa vabastas Punaarmee».

Autor kirjutab muu hulgas: «Tõepoolest, Punaarmee ei vabastanud Eesti maad. Punaarmee vabastas 1944. aastal Nõukogude Liidu eesti alad, mis vabatahtlikult ja vaimustunult olid 1940. aastal astunud Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisu.» Seejärel «paljastab» Pokrovski eestlaste koostöö natsidega ja kinnitab, et «osa elanikkonna tegusal kaasabil ja täielikul toetusel sai Eestist Kolmanda Riigi esimene Judenfrei piirkond. See tähendab ala, mis oli juutidest totaalselt puhastatud. Kahjuks otsustas Nõukogude juhtkond eestlaste massilise osalemisse fašismi kuritegudes kalevi alla matta.»