Martin Helme: kliimaneutraalsusele üleminek peab olema jõukohane (7)
4. oktoober 2019, 21:03
/nginx/o/2019/09/19/12576701t1ha0e4.jpg)
Rahandusminister Martin Helme (EKRE) sõnul peab olema üleminek kliimaneutraalsusele riikide jaoks jõukohane, nii et iga riik võiks valida sobivaid viise selle eesmärgi saavutamiseks.
«Rahandusministrina pean Eestile tähtsaks õigust teha kliimaneutraalsuse saavutamiseks suveräänseid maksuotsuseid,» ütles rahandusminister Martin Helme, kelle sõnul peaks Eestile jääma paindlikkust, et kombineerida eesmärgi saavutamiseks järgmistel Euroopa Liidu eelarveperioodidel eri sektorite rahastamisvõimalusi.
«Meile on oluline, et üleminek oleks riikidele jõukohane, muutused järkjärgulised ning et arvestataks piirkondade eripärasid ja vajadusi-võimalusi,» ütles Helme. «Sealhulgas tuleks arvesse võtta erinevaid geograafilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke tingimusi liidu keskmes ja selle piirialadel,» lisas ta.
«Peame üle minema kliimaneutraalsele majandusele järk-järgult ja pöörama sealjuures tähelepanu muutustega kaasnevate negatiivsete sotsiaalsete mõjude leevendamisele. Näiteks tuleb leida võimalusi luua põlevkivisektori kõrvale teisi töökohti ja hõivevõimalusi. Kindlasti tuleb toetada ka teadus- ja arendustööd ning uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste arendamist ja kasutuselevõttu, sealhulgas kasvuhoonegaaside sidumisega seotud valdkondades,» jätkas Helme.
Neljapäeval kiitis valitsus heaks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise «Puhas planeet kõigi jaoks» kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu 2050. aasta kliimastrateegia eesmärke. Euroopa pikaajalise strateegia eesmärk on võtta üleilmsete kliimameetmete teemal maailmas suunanäitaja roll. Strateegiaga on kavas määratleda Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika pikaajaline suund, kuidas Euroopa Liit tervikuna võiks jõuda 2050. aastaks kasvuhoonegaaside nullilähedasi heitkoguseid tekitava majanduseni.
Eesti valitsuse heaks kiidetud seisukohad, millega põhimõtteliselt toetatakse Euroopa Liidu eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, määratlevad Eestile olulised tingimused selle sihi poole liikumisel. Sealhulgas peaks valitsuse seisukohtade järgi igale riigile jääma õigus valida eesmärkide saavutamiseks endale sobivaid viise ja otsustada ise valdkondlike eesmärkide seadmise ning meetmete ja rahastusallikate kasutamise üle.
Kliimaneutraalsus aastaks 2050 oleks kava kohaselt kogu Euroopa Liidu kui terviku ühine eesmärk. Üleminek peab Euroopa Komisjoni hinnangul olema sotsiaalselt õiglane ja kulutõhus.
Eesti valitsus peab ülemaailmsete eesmärkide saavutamisel tähtsaks, et Euroopa Liidu kõrval panustaksid sellesse kõigi teiste piirkondade riigid, sealhulgas maailma majanduslikud suurjõud. Et tagada inimeste ja kaupade liikuvus, energia varustuskindlus ning energiajulgeolek, on kliimaneutraalsuse suunaliseks tegutsemiseks vaja Eesti valitsuse hinnangul tagada Euroopa Liidu tasandil paindlik rahastus, arvestades riikide võimalusi. See aitab säilitada nii meie piirkondade, riikide kui ka kogu Euroopa elanike toimetulekut ja majanduse konkurentsivõimet.