Läbipõlenud õpetaja ei saa ka lapsele toeks olla

Koolikeskkond võib stressi põhjustada nii lastele kui ka õpetajatele.

FOTO: Caro / Amir Fathi / Scanpix

Palju räägitakse kooliõpilaste vaimse tervise probleemidest, kuid selle taustal jäävad tihti unarusse õpetajad, kes kipuvad koolikeskkonnas samuti läbi põlema. Valdkonnaspetsialistide hinnangul on oluline ka õpetajale tuge pakkuda, sest rahulolematu ja üle töötanud õpetaja ei suudagi ise lastele abiks olla.

Tallinna Kunstigümnaasiumi direktori Mari-Liis Sultsi sõnul tuleb õpetajate seas läbipõlemist ka nende koolis ette. Eriti puudutab mure noori alustavaid õpetajaid, kes tahavad anda maksimumi ja ei oska end hoida.

«Alustavatel õpetajatel on [läbipõlemist] kindlasti rohkem, sest nad tahavad 200 protsenti anda,» tõdes Sults ja lisas, et vanema generatsiooni õpetajad suudavad üldjuhul koolipingega juba paremini toime tulla.

Sarnane kogemus on ka Noored Kooli programmi õpetajate tuutoril Ott Ojal. «Tuleb vaadata, et noor õpetaja enda vajadusi unarusse ei jätaks. Mõni inimene ootab endast alati head sooritust ja ei mõista, et ta peab ka enda soovide ja vajaduste eest seisma. Ja siis on läbipõlemine kerge tulema,» tõdes Oja.

Kuigi igal õpetajal on omad põhjused, mis neile tekitab tunde, et nüüd enam ei jaksa, on Sults täheldanud, et seda tuleb rohkem ette kindlatel talvekuudel.

«Mina olen aru saanud, et november ja veebruar on see aeg, kui õpetajatel on väga raske. Need on sellised väsimuse ajad,» kirjeldas ta oma tähelepanekut. Sults selgitas, et nendel perioodidel proovib kool rohkem üritusi ja ühiseid kohvijoomisi teha, aga ka küünlaid süüdata.

Koolidirektor lisas, et kui õpetaja tuleb tema juurde läbipõlemise murega, siis on ta pakkunud võimalust aasta sees osa suvepuhkust välja võtta.

«Õpetaja saab kuu aega ära olla ja meie tellime asendusõpetaja. Suvel tuleb see õpetaja siis varem kooli tagasi,» sõnas Sults. Kõige olulisem on tema sõnul aga murest rääkimine, kui see tekkima peaks. Kui rääkima tulla ei julgeta, aga pinge kasvab üle pea, siis see viibki tihti tema sõnul ka lahkumisavalduseni.

Õpetajad vajavad tuge

Innove Rajaleidja Harjumaa piirkonna juht Urve Sellenberg usub samuti, et õpetaja suudab last aidata eelkõige siis, kui tal endal on kõik korras.

«Kui õpetaja on õnnelik, siis on ka laps õnnelik,» sõnas ta ja lisas, et tänases Eesti hariduse tulevikustrateegias on õpetamise toetamise tähtsus tugevalt sees.

Õpetajad põlevad läbi aga Sellenbergi sõnul sageli ebakindluse ja hirmu tõttu.

«Õpetajad kardavad teha midagi valesti ja saada selletõttu alavääristatud – et lapsevanemad pahandavad, kaebavad,» selgitas ta.

Kuigi lapsevanemal on ja peabki olema õigus oma lapse jaoks lahenduste leidmises osaleda, on Sellenbergi sõnul rohkem kui kunagi varem puudus koostööst. Seda nii õpetajate kui ka lapsevanema poolt.

«Kui tekib probleem, siis otsitakse süüdlast, mitte lahendust. See on õpetajale väga stressirikas ja pingeline hirm, mille all alaliselt elada,» tõdes ta. Sellenberg lisas, et hirm on ka põhjus, miks õpetajad ei julge tunnistada, kui nad enam ise hakkama ei saa ja tuge vajavad.

«Meil on vaja tõsta õpetajate teadlikkust sellest, et abi vajada ja küsida on nende töö täiesti normaalne osa, seda ei pea häbenema ega kartma,» rõhutas ta. Tema hinnagul peaksid igas koolis olema tugispetsialistid, kes oskavad juhendada ja toetada ka õpetajaid, kes siis omakorda lastele toeks on.

«Kui õpetaja ei julge, saa või taha probleemi koolisiseselt arutada, siis võib pöörduda Rajaleidjasse. Igas Eesti maakonnas asub Rajaleidja keskus, kus õpetajaid nõustatakse erinevate tööalaste väljakutsetega toime tulema. Me oleme sõltumatud, me ei anna hinnanguid, me otsime lahendusi,» sõnas ta.

Võtmeküsimus õpetaja läbipõlemise ennetuseks on Sellenbergi arvates aga keskkond.

«Õpetaja ei põle läbi, kui ta töötab toetavas keskkonnas, jõukohase suurusega klassi ees, oskab ja julgeb kasutada tugispetsialistide abi, talle on loodud aeg ja võimalused kolleegidega probleeme arutada, täiendada teadmisi koolitustel ja saada seeläbi juurde enesekindlust,» loetles ta. Kõige olulisem on, et koolijuht oleks loonud õpetajate jaoks usaldusliku keskkonna.

«Ja rääkimine, õpetajatega õpetajatöö missioonist rääkimine! Õpetaja määrab paljuski ära lapse elusaatuse ja seeläbi määrab õpetajaskond ühiskonna tuleviku,» lisas Sellenberg.

Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant Ingar Dubolazov usub samuti, et õpetaja motivatsioonis ja jaksus tööd teha mängib suurt rolli kool.

«Õpetaja motivatsiooni ja jaksu tööd teha mõjutavad väga erinevad faktorid ning on väga oluline, et koolis oleks selline töökultuur, kus õpetajad tunnevad ennast hästi ja teavad, et keeruliste olukordade tekkimisel nad saavad tuge ja abi,» sõnas ta.

Dubolazovi hinnangul võiks vajaduse tekkimisel õpetajat abistada ja nõustada ka koolipsühholoog. Õpetaja rõõm koolis töötada on Dubolazovi sõnul aga väga oluline.

«Kui õpetaja on rahulolematu, siis see mõjutab ka õppeprotsessi ning lõpuks kannatab konflikti tõttu õpilane,» lisas ta. 

Tagasi üles