Küsitlus. Kuidas kaitsete end külma aja haiguste eest?
Käes on teine sügiskuu ja ilmad lähevad üha vilumaks, kaugel see talvgi enam on. Sakala päris mitmelt inimeselt, kuidas nad külmal ajal oma tervist hoiavad.
Krista Valdvee, Viljandi haigla koostööteenuste juht
Ma just tunnen, et mul hakkab see teema külge tulema: mitmendat päeva kurgus kraabib sügiseselt ja pea on nohust umbes. Õnneks saab nüüd nädalavahetusel paar päeva kodus kosuda (küsitlus tehti reedel – toimetus).
Katsun end kaitsta vanaemadelt pärit nippidega. Püüan võimalikult palju juua, enamasti sooja teed. Söön mett, lisaks on praegu veel kõike värsket saada. Haiglas töötades on eriti kohane öelda, et üks õun päevas hoiab arsti eemal, kuigi minu kabinetis on täpselt vastupidi: kui õunakauss on laual, siis on see hea põhjus juurde astuda.
Oluline on ka see, millega peaks kogu aeg arvestama, mis aga kipub vahel meelest ära minema: positiivne meelestatus ja häälestatus. Kui püüda olla positiivne, näha asjades paremaid külgi ning mitte laskuda kurvameelsusesse, siis on tervis ja üldine enesetunne parem.
Vitamiine ei ole ma sel sügisel veel võtta jõudnud, küll aga ostsin lastele D-vitamiini.
Imre Jugomäe, Mulgi vallavanem
Kevadest sügiseni proovin üle päeva käia sörkjooksu tegemas, talvel, kui suusarajad olemas, suusatan klassikatehnikas. Igal hommikul võtan ühe tableti C-vitamiini. Laupäeviti käin saunas.
Ega ma muud midagi külma aja haiguste vastu otseselt teegi. Säilitan rõõmsa meele ja püüan tervislikult toituda. Mitte nii, et võtad poest ainult fabrikaattoite, lased soojaks ja sööd. Seda püüan vältida.
Aivar Ruukel, Soomaa turismiettevõtja
Mina olen maapoiss. Nii nagu lapsepõlves nii üritan ka tänases kiiresti muutuvas maailmas samu võtteid kasutada: profülaktikaks küüslauk, sibul, palju mett, piparmünditee ... Proua mul siin kõrval ütleb midagi ka viina kohta, aga seda vahest ei sobi mainida (naerab).
Noh, sall kaela, kindad kätte ja läkiläki pähe. Korra nädalas saun. Vanema inimese elukogemus ütleb, et haigusest hoiduda on tunduvalt mõistlikum ja odavam kui põdeda.
Ursula Mikkor, haljastusspetsialist ja mesinik
Viibin väga palju värskes õhus, käin saunas ja ujumas. Pärast sauna kastan end vette, seda ka talvel – meil on saun tiigi ääres. Õues kõnnin paljajalu palju ka jaheda ilmaga. Riidesse panen end korralikult, kihiti. Minu üks märksõnu ongi kihiti riietumine, eks vajadusel võtan vähemaks või lisan juurde.
Külmemal ajal tuleb süüa sooja toitu. Küüslauku kasutan regulaarselt, olgu suvi, sügis, talv või kevad. Lisaks on olulisel kohal muud laugulised ja ingver. Kuna olen mesinik, siis mesi on alati käepärast. Ma ei mäletagi, millal viimati oleksin raskelt haige olnud.
Vitamiine võtan samuti, kui hakkab pime aeg. Söön juurde D- ja C-vitamiini.