Asi kindel: vilepuhujaid saavad parema kaitse

FOTO: Eero Vabamägi / Postimees

Tänasel Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogul võeti vastu vilepuhujate direktiiv, mille eesmärk on tagada, et inimesed, kes on teavitanud neile tööl teatavaks saanud õigusrikkumistest, ei kaotaks oma tööd ega langeks muus vormis tööandja kättemaksu ohvriks. Muudatusi peab tegema ka Eesti.

«Nii eelmise aasta Danske Banki kui ka hiljutine TTÜ vihjeandmise juhtum on meile näidanud, et Eesti õigusruum ei reguleeri piisavalt vihjeandmist ega taga teavitajatele vajalikku kaitset,» ütles mittetulundusühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Carina Paju.

Paju hinnangul tuleb direktiivi vastuvõtmine Eesti jaoks igati õigel ajal.

«Kui siiani on vihjeandmisesse suhtutud peaasjalikult kui pealekaebamisse, oleme just viimase aasta jooksul näinud kasvavat poolehoidu väärkäitumisest teavitamisele kui demokraatlikule kaitseliinile, mis aitab tähelepanu juhtida potentsiaalsetele avaliku huvi riivetele,» sõnas Paju.

Kui praegusel hetkel on ELi liikmesriikide teavitajate kaitset reguleeriv seadusandlus ebaühtlane, sätestab direktiiv minimaalsed nõuded, mis peavad tulevikus olema täidetud igas liikmesriigis.

Direktiivi järgi peab olema tagatud vihjeandjate konfidentsiaalsus, vabadus valida, kelle poole teavitamiseks pöörduda, ning sanktsioneeritud teavitajate tagakiusamine ja diskrimineerimine. Lisaks on riigil kohustus pakkuda tasuta ja sõltumatut vihjeandmise alast nõustamist.

Justiitsminister Raivo Aeg ütles samuti, et vilepuhujate kaitsmise teema on Eestis viimasel ajal teravat tähelepanu saanud.

«Ühelt poolt on direktiivi eesmärk tagada vilepuhuja õiguslik kaitse, teisalt hoida ära pahatahtlikke teavitusi, mis mõjutaks kogu süsteemi usaldusväärsust. See kahjustaks põhjendamatult puudutatud isikute mainet,» ütles Aeg.

«Direktiivi alusel kaitse saamiseks peab vilepuhujal olema põhjendatud alus uskuda, et tema edastatav informatsioon on õige. Teadlikult ebaõiget teavet esitanud inimesed kaitset ei saa,» lisas Aeg. 

Direktiivi ülevõtmisel on vilepuhujal kaitse saamiseks võimalik valida asutuse sisese ja välise teavitamise vahel, kuid esimesena julgustatakse valima sisemist teavituskanalit. Seda välja arvatud juhul, kui sisemine teavitamine ei ole võimalik või seda ei saa inimeselt mõistlikult eeldada.

Keelustada tuleb mistahes survemeetmed tööandja poolt. Ühtlasi tuleb ette näha tõhusad ja proportsionaalsed karistused nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule, kes takistab või üritab takistada rikkumisest teavitamist, maksab selle eest kätte või avaldab vilepuhujale survet, algatab rikkumisest teavitaja vastu pahatahtlikke menetlusi või ei hoia tema identiteeti konfidentsiaalsena.

Euroopa Komisjoni hinnangul on rikkumisest teavitajate tõhus kaitse hetkel tagatud vähem kui pooltes Euroopa Liidu liikmesriikides, seal hulgas tuleks muudatusi teha Eesti õiguses. Direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmisel tuleb siseriiklikku õigust täiendada kas vastava eriseaduse väljatöötamise näol või valdkondlike eriseaduste täiendamise kaudu.

Eelnõu hõlmab Euroopa Liidu õiguse rikkumistest teavitamist järgmistes valdkondades: riigihanked, finantsteenused (sh rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine), tooteohutus, transpordiohutus, keskkonnakaitse, tuumaohutus, toiduainete ja sööda ohutus, loomade tervis ja heaolu, rahvatervis, tarbijakaitse, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning võrgu ja infosüsteemide turvalisus, konkurentsiõiguse rikkumised ja riigiabi, EL finantshuvide kahjustamine, siseturu toimimine seoses äriühingu tulumaksuga seonduvate õigusaktidega.

Tagasi üles