VTA ja kalatehase tüliõun peitub ettekirjutuses
/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
8. oktoober 2019, 10:31
Veterinaar- ja toiduameti (VTA) peadirektori asetäitja Olev Kalda kinnitas, et kalatööstusettevõte M.V.Wool kaebas VTA kohtusse seoses ettekirjutusega kahe turul olnud toote kohta.
«Augustis võetud proovides, mis olid võetud ettevõttest (pinnaproovid jm), ei tuvastatud listeeriat. Küll aga tuvastati listeeriat jaemüügietapis võetud proovidest. Ettevõtet kohustati tooted turult tagasi kutsuma,» selgitas VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda.
Tänavu 7. augustil tehtud ettekirjutusega kohustas VTA kalatööstusettevõtet peatama viilutatud külmsuitsulõhe (kõlblik kuni 19.08.2019) ja viilutatud soolaforelli (kõlblik kuni 10.08.2019) edasine käitlemine, kutsuda turult tagasi kogu partii ning teavitada tarbijaid mittenõuetekohase toidu tagasikutsumisest turult.
5. septembril 2019 esitas aktsiaselts M.V.Wool Tallinna halduskohtusse kaebuse veterinaar- ja toiduameti (VTA) ettekirjutuse tühistamiseks. VTA kinnitusel tahab ettevõtte kohtumenetlusega tühistada 7. augusti 2019 kontrollaktis tehtud ettekirjutuse nr 1.
Samuti on VTA võtnud ettevõttest ka järgmised proovid, mille tulemused peaksid selguma lähiajal. Nendele osutas tähelepanu ka maaeluminister Mart Järvik.
Kalda sõnul sõltuvad VTA edasised tegevused tuvastatavatest asjaoludest ja nendest tulenevast ohust tarbijale. Arvestatakse kõiki riski maandamise võimalusi, vajadusel rakendatakse erinevaid meetmeid. Amet lähtub meetmete rakendamisel Euroopa parlamendi ja nõukogu määrustest ning rakendab neid koostoimes riikliku järelevalve põhimõtete ja nõuetega.
Kalatehas luubi all
«Seadusest tulenevalt peab turuleviidav toit olema ohutu inimese tervisele ning toidukäitleja (tootja) vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks,» toonitas Kalda, lisades, et toidukäitlejatel tuleb tagada turule viidava toidu vastavus toiduohutuskriteeriumitele kogu kõlblikkusaja kestel.
«Ettevõttel (M.V.Wool) on kehtiv kohustus kontrollida iga toodetud partiid enne ettevõttes väljastamist Listeria monocytogenese esinemise osas. See tähendab seda, et tootepartiid ei tohi sisaldada listeeria bakterit, ehk tagatud peab olema n-ö nulltolerants,» selgitas Kalda.
VTA kinnitas, et kontrollib ettevõttele seatud kohustuse täitmist, näiteks seda, kuidas täiedetakse ettevõtte enesekontrolli kohustustust, samuti järelevalve käigus võetud võetud proove.
Kalaskandaal
Riigikogu maaelukomisjonis eile erakorraliselt jutul käinud maaeluminister Mart Järvik (EKRE) heitis ka kohtumise järel veterinaar- ja toiduametile (VTA) ette paanika külvamist meedias ning toonitas, et augustist saati antud M.V.Wooli kalatööstusettevõtte proovid on olnud puhtad. Maaeluminister astus enda sõnul M.V.Wooli kalatööstuse kaitseks välja sooviga lõpetada meediasõda. Ta toonitas, et enne, kui vaidlus pole kohtus selgust andnud, ei ole vaja vaja asja meedias kajastada.
Maaelukomisjoni asejuht Urmas Kruuse (Reformierakond) pidas seevastu tähtsaks toiduohutusega seotud probleemide avalikku käsitlemist, et tagada tarbijate teadlikkus toiduainete kvaliteedi kohta. «Täielik avalikustamine on toiduohutuse aluseks. Just see on kõige parem meetod, kuidas saavutada tarbijate usaldus,» ütles Kruuse.
Skandaal kalatööstuse ümber puhkes esmalt kevadel, mil Taani veterinaar- ja toiduamet süüdistas M.V.Wooli tooteid kolm aastat tagasi alanud listerioosipuhangus. Eelmisel nädalal lahvatas uus skandaal ajakirjanduses, kui «Pealtnägija» ja Eesti Ekspress avaldasid samal päeval loo, kuidas kahelt surnud eestlaselt on leitud M.V.Wooli kalatehasest pärit listeeriabakter.
Nimelt kinnitas VTA, et mullu haigestus Eestis listerioosi 28 inimest, kellest seitse suri. Kuuel haigestunul ja kahel surnul leiti olevat just mainitud puhanguga seotud listeeriabakteri tüvi 1247. Sama tüvega bakter leiti M.V.Wooli tehasest ja kalatoodetest.
Mis on listerioos?
Bakteri Listeria monocytogenes põhjustatud nakkushaigus, mis ohustab eelkõige immuunpuudulikkusega inimesi ning avaldub palaviku, meningiidi ehk ajukelmepõletiku või seedetrakti häiretena.
Haiguspuhangu põhjuseks on saastunud loomsete toiduainete tarvitamine, sealhulgas ebapiisavalt kuumutatud lihatooted, toores puu- ja köögivili, pastöriseerimata piim ja sellest toodetud juust.
Haiguse peiteperiood kestab 3–70 päeva, keskmiselt kolm nädalat.
Allikas: terviseamet