Lauri kritiseerib Kingot: ebakompetentsus ühendatud ülbusega (18)

Nele-Mai Olup
, reporter
Copy
Väliskaubanduse ja IT minister Kert Kingo.
Väliskaubanduse ja IT minister Kert Kingo. Foto: Mihkel Maripuu

Rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri (Reformierakond) kritiseerib väliskaubanduse- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingot (EKRE), nimetades teda ebakompetentseks ja ülbeks.

Riigikogu rahanduskomisjoni tänasel istungil alustati tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu menetlemist, kus Lauri sõnul keeldus Kingo eelarvet tutvustamast.

«Uskumatu lugu: nn ettevõtlusminister keeldub oma riigikogu rahanduskomisjonis ise eelarvet tutvustamast,» kirjutab Lauri sotsiaalmeedias. «Tema sõnavõtt seisnes selles, et tal on ametnikud ja ta on vaid viis kuud ametis olnud.»

«Mina läksin peale ametivande andmist kohe ministeeriumi eelarvet tutvustama ja kaitsma, vahe mõni tund,» lisab endine minister. «Ebakompetentsus ühendatud ülbusega - kas keegi kujutab ette, et alluv ütleb ülemusele, et tema oma tööd ei tee?»

«Kindlasti ei saa väita, et minister tänasel riigikogu rahanduskomisjoni istungil eelarve tutvustamisest keeldus või paari lausega piirdus,» vastas Lauri kriitikale ministeeriumi avalike suhete osakonnast Laura Laaster. Laasteri sõnul andis minister ülevaate oma valdkonna eelarve põhipunktidest ja selgitas muu hulgas pikemalt näiteks konverentsikeskuse, Linnahalli arendamist, teadusagentuuri kaasamise põhimõtteid ja eesmärke ettevõtlusesse kaasamisel, turismi arendamise suundasid, tegevust Eesti Posti valdkonnas ja IT arendusi.

Tänasel komisjoni istungil olid riigikogu pressiteenistuse teatel kõneaineks riigieelarve tulude-kulude tasakaal, investeeringud, maksukoormus, kaitsekulud, Euroopa Liidu vahendid ning sotsiaal- ja tervishoiukulud.

Komisjonis kuulati esmalt ära rahandusminister Martin Helme selgitused. Rahandusminister märkis, et tuleva aasta riigieelarve aluseks on võetud 2,2 protsendiline majanduskasv ja et 2020. aasta eelarve eelnõu on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki.

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk märkis, et 2020. aastast on riigil esimest korda tegevuspõhine eelarve. Ta selgitas, et selle eelarve kontseptsiooni aluseks on süsteem, mis seob strateegilise ja operatiivse juhtimistasandi ning annab juhtidele vajalikud finants- ja juhtimisinstrumendid otsuste tegemiseks, nende elluviimiseks ja kontrolliks. «Eelnõus peavad olema kirjas mõõdikud, kuidas tulemust hinnata,» ütles Kokk. Ta lisas, et komisjonil on kavas eelnõu menetluse käigus laiapindne arutelu koos ministeeriumide esindajatega, et tuua selgus ministeeriumide valitsemisalade lõikes. 

Rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri juhtis tähelepanu rahavoogude kohta käiva informatsiooni vähesusele. «See on oluline teave, mille kohta pole antud ammendavat selgitust,» ütles Lauri. Ta lisas, et eelarve ülesehitus vajab parandamist ja sisukus ühtlustamist. Lauri tõi samuti esile, et vahendite kasutamise eesmärgid pole piisava täpsusega kirja pandud. «Eelarves  ja seletuskirjas oleks oodanud informatsiooni süsteemsemat esitamist,» märkis Lauri.

Tuleva aasta riigieelarve eelnõu kulude maht on 11,6 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Võrreldes tänavuse aastaga kasvavad kulutused ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot. Komisjon otsustas 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu saata riigikogu täiskogu istungile esimeseks lugemiseks 23. oktoobril.

Kommentaarid (18)
Copy
Tagasi üles