Riik on noorte huvitegevusse panustanud 1,8 miljonit eurot

Merle Rallmann
, veebitoimetaja
Copy
Riik toetas omavalitsusi, et huvitegevus oleks kättesaadavam. Foto on illustratiivne.
Riik toetas omavalitsusi, et huvitegevus oleks kättesaadavam. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Riik on 2017. aastast toetanud huviharidust 20 miljoni euroga, millest Pärnu maakond sai huvitegevuse arendamiseks 1,8 miljonit eurot, mis kulus noorte huvitegevuse mitmekesistamisele ja kättesaadavuse parandamisele.

Pärnu linnavalitsuse huvihariduse spetsialisti Kadri Rebase sõnutsi seisneb toetuse suurim muutus selles, et ükski laps ei jää huvitegevusest eemale majanduslikel põhjustel.

“Suurim osa toetusest planeeriti osalustasude maksmiseks, nii huvialaga seotud transpordi kulude katteks kui ka vajalike vahendite, näiteks pillide, spetsiaalsete spordiriiete ja -jalanõude ostuks,” loetles Rebane. 

Varem olid osa noorte võimalused huviringides osaleda piiratud kas halva kättesaadavuse või kalliduse tõttu.

Toetuse abil paranes noorte huvitegevuse valik kodukohas, sest loodi töökohti huviringide juhendajatele, kelle kaasamise tulemusel tekitati maakonda ringe juurde, näiteks kettagolfi-, ammu- ja vibulaskmise ning DJ- ja bändiring. Peale selle alustasid tööd klubid ja seltsid, nende seas näiteks lastekoor ja vokaaltehnika stuudio.

Ringide loomine võimaldas huvitegevusse kaasata noori, kes varem olid eemale jäänud sobiva ringi puudumise tõttu. 

2019. aastast tegutseb kogu Pärnu ühise kava alusel, millest leiab 33 tegevust. Nende hulgas on kokandus-, robootika-, näitlemis-, keraamika-, puutöö-, muusika- ja bändiring, loovmängude klubi, tantsu-, jalgpalli- ning võrkpallitrennid. 

Audru noored õpivad eri tantsustiile

Toetuse abil said Audru noored võimaluse käia eri tantsutrennides, sest Pärnu linnast leiti juhendaja.

Ainus stiil, mida noored seal enne õppida said, oli rahvatants, sest puudusid muid tantsustiile valdavad õpetajad. Toetuse abil alustas Audrus hiphopi- ja vogue-treeninguid JJ-Streeti tantsukool, mille tunnid on tüdrukute seas populaarsed.

Rahvatantsutrennidki said täiendust. Aruväljal tegutses varem poisterühm, kuid lisarahastus võimaldas õpetada tüdrukuidki. Selle tulemusel moodustati segarahvatantsurühm.

“Noorte arvamust peame väga oluliseks: oleme saanud neilt häid ideid ja tagasisidet osaluskohvikus ja arvestanud kahe varem tehtud uuringu tulemusi. Noorsootöö ekstreemspordikeskuse sisehallis on otseselt noorte initsiatiivil sündinud, kuna ekstreemspordikeskus loodi linna kaasava eelarve abil, mille hääletasid võitjaks noored ise,” tõi spetsialist näite.

Pärnumaale eraldatud noorte huvihariduse ja -tegevuse toetussumma oli 1 810 954 eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles