Olga Tokarczuk (1962) on üks tänapäeva Poola kõige nimekamaid kirjanikke, seda eriti välismaal. Tema raamatuid on tõlgitud paljudesse keeltesse, kõige enam ongi tõlgitud sedasama nüüd eesti keeles ilmunud romaani «Algus ja teised ajad». Eriala poolest ei ole Tokarczuk sugugi kirjandusinimene, vaid hoopis inimhingede insener, psühholoog. Ja tuleb tunnistada, et vähemasti selles raamatus järgib ta inimhingede liikumist ja muutumist läbi pikkade elude.
Tokarczuki esimene romaan «Raamatuotsijate rännak» ilmus 1993. aastal, «Algus ja teised ajad» on tema kolmas romaan, mis poola keeles ilmus juba 1996. aastal – nelja aastaga kolm romaani on ikka väga hea tulemus. 2007. aastal ilmus Tokarczuki viimane romaan «Rändajad», mis viimaks tõi talle Poola kõige kõrgema kirjandusauhinna Nike, varem oli ta neli korda pälvinud lugejate tunnustuse. Nagu tema puhul juba tavaks, on ka «Rändajad» väga laia haardega romaan.
Võttes aluseks XVII sajandi õigeusklikud sektandid, räägib see raamat tänapäeva nomaadidest, inimestest, kes lakkamatult üle maailma ringi rändavad, midagi otsivad. Kirjanik ise on öelnud, et tema raamatud on nagu kasti sisse pandud kastid, mida võib avada kust tahes ja lugeda rongis või bussis või tugitoolis, neis võib näha perekonnasaagasid, seiklusjutte, aga alati leida ka midagi sügavamat – mida lugeja aga soovib. Eesti keeles ei ole «Algus ja teised ajad» sugugi Tokarczuki esimene tulemine, 2005. aastal ilmus Loomingu Raamatukogus pealkirja «Maailma kõige inetum naisterahvas» all valik tema jutte.
/nginx/o/2013/02/22/1592378t1h907b.jpg)