Elada kiiresti ja agressiivsusega

Goresoerd. Foto: Taavi Tommy Pärnsalu

Pime ruum. Ootamatult kõlav vaikus. Keegi sosistab äkitselt saali pimedaimast nurgast Vanamehe multika nimitegelast imiteerides: «Jätke jutt ja hakake parem mängima!»

Eshatoloogilised kontekstid on mulle alati meeldinud. Eriti kui need avalduvad muusikas ja ennekõike metal-muusikas. Mulle meeldib, kui esineja suudab mänglevalt välja kuulutada, et surm saabub varsti, kiiresti ja tõenäoliselt ratsutades eesti tõugu maahobusel.

Kui on üks ansambel, mis seetõttu teistest nii selgelt eristatav, on see Eesti metal-skeene vaieldamatusse tippu kuuluv Goresoerd – raevukas, peaaegu eksistentsiaalsesse ängi uppunud, ning sünge, enese üle irvitav.