Fotod: president Kaljulaid kohtus ametikaaslastega Kreekas

President Kersti Kaljulaid kohtus täna Iirimaa presidendi Michael D. Higginsiga, kellele kinnitas Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriigi solidaarsust ja toetust Brexiti läbirääkimistel.

FOTO: Presidendi kantselei

Kersti Kaljulaid kohtus täna Iirimaa presidendiga, kellega rääkisid kliimakriisist ja leppeta Brexitist. Lisaks arutas president Kreekas Arraiolose grupi kohtumisel kliima- ja rändekriisist. 

President Kersti Kaljulaid kohtus täna Iirimaa presidendi Michael D. Higginsiga, kellele kinnitas Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriigi solidaarsust ja toetust Brexiti läbirääkimistel.

Kaljulaid nentis, et Iirimaa peab ilma leppeta Brexiti korral tegema keerulisi valikuid ja ohverdusi. Ühendkuningriigi hiljutised ettepanekud on edasiste kõneluste aluseks, aga enne eelseisvat Euroopa Ülemkogu tuleb veel tööd teha, leidis ta. 

President Kersti Kaljulaid ja Iirimaa president Michael D. Higgins.

FOTO: Presidendi kantselei

«Paraku peame kõik olema riikidena valmis kõige mustema stsenaariumi jaoks ja tagama, et meie kodanike õigused ja ettevõtete huvid on kaitstud,» ütles president Kaljulaid Iirimaa riigipeaga kohtudes.   

Presidendid arutasid ka kliimakriisiga seotud küsimusi ja vahetasid kogemusi seoses Iirimaa kandideerimisega ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastatel 2021–2022.

President Kersti Kaljulaid on täna Kreekas Arraiolose grupi presidentide kohtumisel, kuhu on kutsutud riigipead, kes ei võta osa Euroopa Liidu Ülemkogust.

FOTO: Presidendi kantselei

Hiljem läks ta Arraiolose grupi presidentide kohtumisele. Sinna on kutsutud riigipead, kes ei võta osa Euroopa Liidu Ülemkogust. 

Kaljulaid rääkis oma sõnavõtus sellest, et Euroopa Liidul on olemas kaks tugevat sammast – piiriüleste e-teenuste kasutamist lihtsustav määrus eIDAS ja isikuandmete kaitse üldmäärus GDPR, mis aitab tagada ELi kodaniku andmete kaitse üleilmselt –, et ehitada tugev digitaalselt ühendatud Euroopa Liit. «Meil on siin konkurentsivõime eelis, aga selle täiel määral ära kasutamiseks peab sellega käima kaasas ka lubav seadusandlus,» lausus ta.

President Kaljulaid peatus ka kliimamuutustega seonduval.

FOTO: Andres Putting / presidendi kantselei

Rändekriisiga seoses märkis riigipea, et palju rohkem tuleb keskenduda algpõhjustega võitlemisele. Eesti aitab Aafrikas edendada riikide e-valitsemise alast võimekust, mil on potentsiaali panustada riikide arengusse.

President Kaljulaid peatus ka kliimamuutustega seonduval ja selgitas, et Eesti on liitunud Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse kokkuleppega aastaks 2050. «Kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamist saab vaadata ka kui majanduslikult positiivset projekti. Vajame siin tugevat Euroopa Liitu, et meie regulatiivne keskkond seda toetaks,» ütles riigipea.

Arraiolose grupi nime all tuntakse 2003. aastal alguse saanud mitteformaalsete kohtumiste seeriat, kuhu on kutsutud riigipead, kes ei võta osa Euroopa Liidu Ülemkogust. Selle aasta kohtumisel osalevad Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Läti, Malta, Poola, Portugali, Saksamaa, Sloveenia ja Ungari riigipea. 

Tagasi üles