Sisuturundus
Kuni surm meid lahutab või kuni on, mida jagada?
Armumine, perekonna ja ühise kodu loomine ning abiellumine on inimestele nii omane, et sageli ei mõelda kõige uue ja ilusa alguses sellele, millised võivad olla kaasnevad juriidilised tagajärjed. Sageli tuleb juriidika ja õigusnormidega esmakordselt tegemist teha siis, kui tekivad probleemid ning kõik, mis on loodud, laguneb ja vaja on saada aru, millised on kellegi õigused, kohustused ja vastutus.
Õigusnorme ei tasu peljata ning pigem tuleks võimalikud juriidilised tagajärjed läbi mõelda ja arutada siis, kui suhted on head. Positiivses õhkkonnas ja ühist tulevikku oodates on märksa lihtsam erinevaid küsimusi läbi rääkida ning omavahelisi kokkuleppeid teha kellelegi liiga tegemata.
Abielu lahutamine
Kui abielu lahutamise juriidiliste võimaluste (lahutamine perekonnaseisuametis, notaris või kohtus) kohta leiab erinevatest allikatest põhjalikku teavet, siis advokaadi poole pöördudes on kahjuks sageli inimeste jaoks ebaselged abielu lahutamisega kaasnevad tagajärjed. Arvatakse, et abielu lahutamisega saab jagatud ka ühine vara ning automaatselt lahenevad lapsi puudutavad hooldus- ja suhtlemisõiguslikud küsimused, aga ka ülalpidamisega seonduv. Kahjuks see nii ei ole. Abielu jooksul tekkinud ühisvara automaatselt abielu lahutamisel abikaasade vahel ei jagata ning ka see, kumma vanemaga jäävad lapsed elama, milline on laste suhtluskord lahus elava vanemaga ning kuidas täidetakse laste ülalpidamiskohustust, ei lahene abielu lahutamisega. Need küsimused tuleb alati täiendavalt ja eraldi läbi mõelda ja kokku leppida, arvestades konkreetse pere eripärasid ja elukorraldust.
Abielu jooksul omandatud vara
Abiellumisel tuleb otsustada, millise varasuhte abikaasad oma abielu jooksul tekkinud varalistele suhetele valivad. Eestis on võimalik valida kolme varasuhte vahel, milleks on ühisvara, lahusvara ja vara juurdekasvu tasaarvestus. Varasuhet valides tuleb põhjalikult kaaluda, milline on poolte tahe ja soov ning otsustada, milline varasuhe on konkreetsel juhul kõige sobilikum.
Ühisvara varasuhet kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele Eestis endiselt enim ning kohaldatakse ka juhul, kui abiellumisel valikut ei tehta. Sellisel juhul on kõik abielu sõlmimisest kuni lahutamiseni omandatud vara abikaasade ühisvara ja jagatakse eelduslikult abikaasade vahel võrdselt pooleks. Sageli tuleb inimestele üllatusena, et lahku kolimine ei lõpeta varaühisust. Seega on oluline arvestada, et kui abikaasad soovivad ühisvara tekkimise lõpetada, tuleb ka juriidiliselt abielu lahutada. Kui abikaasad elavad näiteks aastaid eraldi ja kannavad erinevaid kohustusi või omandavad vara, võib vara jagamine lõpuks väga keeruliseks ja kulukaks kujuneda. Samuti olukorras, kus abikaasadel on ühine eluasemelaen, kuid abikaasad on lahku kolinud, võibolla on ka uued elukaaslased ning üks abikaasa tagastab pangale laenu, siis loetakse, et ta teeb seda endiselt ühisvara arvelt. See võib omakorda tekitada ebaõiglase olukorra.
Lahusvara varasuhte puhul abikaasadel ühist vara ei teki ning varaliste suhete mõttes loetakse nagu nad ei oleks abielus. Vaidlusi võib loomulikult tekkida, kuid siis ei ole need niivõrd perekonnaõiguslikud, vaid võlaõiguslikud vaidlused. Seadusandja toob erisuse sisse perekonna eluasemena kasutatava kodu osas ning on reguleerinud, et isegi kui kinnisasi kuulub ühele abikaasale lahusvarana, ei saa ta seda võõrandada juhul kui see on perekonna eluase. Samuti olukorras, kus abikaasadel on varalahususe režiim, kuid nad teevad omavahel mingeid tehinguid ning kasutavad teineteise vahendeid enda huvides, võib tekkida küsimus, kas ja kuidas seda vara abielu lõppedes tagasi nõuda. Seda kõike on võimalik kokku leppida notariaalse abieluvaralepinguga.
Vara juurdekasvu tasaarvestus on varasuhe, mille puhul tasaarvestatakse kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa, mida nimetatakse soetisvaraks. Vahel inimesed arvavad, et kui neil on kas ühis- või lahusvara varasuhe ning abielu ajal omandatud vara väärtus kasvab, siis tuleb seda käsitleda kui vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhet. Selline arvamus on ekslik ning vastav valik tuleb abikaasadel endil teha; vastasel juhul kehtib ühiselt valitud või valimata jätmisel automaatselt kohalduv ühisvarasuhe. Vara juurdekasvu tasaarvestus ei mõjuta ka nende varaliste õiguste kuuluvust, mille abikaasa oli omandanud enne varasuhte jõustumist või mille abikaasa omandab varasuhte kestel, sest vara kuulub ja jääb kuuluma selle abikaasa omandisse, kes on vara omandanud. Sellise varasuhte lõppedes selgitatakse välja mõlema abikaasa soetisvara ja määratakse kindlaks soetisvarade tasaarvestamisest tulenev rahaline nõue.
Eraldi tuleb rõhutada, et mitte igasugune kohustus ei ole ühisvaraline kohustus, vaid jagamisele kuulub vaid selline kohustus, mis on võetud perekonna huvides. Praktikas esineb sageli olukordi, kus lahutuse käigus „ilmuvad välja“ laenulepingud või kohustused, mis ühisvara väärtust vähendavad. Ühisvaraliseks kohustuseks saab aga arvestada vaid kohustust, mis on võetud perekondlike kohustuste täitmiseks.
Varaks loetakse kõiki esemeid ja ka varalisi õigusi. Kui enamasti on üheselt arusaadavalt varaks registritesse kantud vara, näiteks kinnisvara, sõidukid või ettevõtete osalus, siis erinevaid nõudeõigusi, investeeringuid, arvelduskontosid ning sageli ka vallasvara (mööbel, maalid, tehnika jms) ei peeta jagamisele kuuluvaks varaks. Samuti tekitab sageli erimeelsusi abikaasadele ühiselt kuuluvate ettevõtete osalusega seonduvate õiguste realiseerimine, nt juhatusse kuulumine, dividendide maksmine, otsuste vastuvõtmine ning informatsiooni jagamine. Abikaasa lahusvara moodustavad tema isiklikud esemed, pärimise teel, kinkelepingu alusel saadud vara või muu tasuta käsutamise teel saadud vara, näiteks õigusvastaselt võõrandatud ja tagastatud vara. Neid esemeid ei pea lahutamisel jagama.
Lahkumineku järgselt tuleb lahendada ka lastesse puutuv, sh laste põhiline elukoht, suhtlemine lahus elava vanemaga ning ülalpidamiskokkulepped. Lahus elav vanem võib anda lastele ülalpidamist kas vahetult (maksab arveid, teenuseid) või läbi igakuise elatise tasumise. Suhtluskorra põhimõte on tagada lastele lahuselava vanemaga lähedane suhe ning tihe läbikäimine.
Täiendavate selgituste saamiseks ja konkreetse vaidluse eripäradega arvestamiseks soovitame konsulteerida perekonnaõiguse valdkonna spetsialistidega.