ERM paigaldas elustamisaparaadi. Kuidas seda kasutada?
15. oktoober 2019, 12:27
/nginx/o/2019/10/15/12654986t1h23a3.jpg)
Selle aasta jaanuaris kirjutas Tartu Postimees, et Tartu saab üheksa uut avalikku elustamisaparaati. Kiirabi soovitas, et AED-masin (automated external defibrillator) peaks olema ka ERMis, tänasest on see muuseumi infolauas olemas.
Täna hommikul õpetas seadmete müüja Hansa Medicali müügiesindaja Tanel Tamm ka ERMi personali aparaati kasutama.
«Kui inimene on maas ja ei hinga, siis hullemaks me olukorda teha ei saa,» ütles Tamm. «Inimesed hakkavad sageli leiutama põhjuseid, et äkki murravad elustatava roided ära, aga see on inimese päästmise kõrval väike hind.»
Koolitusel osalenud ERMi programmijuht Maarika Pokinen ütles pärast mannekeeni peal südamemassaaži harjutamist, et ta kipub ära unustama selle, et käed tuleb massaažiks «lukustada». Tamme sõnul on kõige tähtsam siiski kiiresti tegutsemine ning ei maksa vaevleda mõtte käes, et äkki läheb miski valesti või pole elustamine täpselt meeles.
«Inimesed küsivad, kuidas nad aru saavad, kui kellegi roide murravad. Ma ütlen ikka, et küll te saate. Kõige hullem on see, kui isegi ei proovi aidata,» lisas ta.
Tõhus südamemassaaž
Kui on näha, et inimene kukub kokku või kaotab teadvuse, on Tamme sõnul kõige tähtsam alustada südamemassaaži. Parimal juhul jääb elustatava ümber umbes viis inimest, kes kordamööda samas tempos ja sama koha pealt massaaži teevad. «Viimase pingutuseni pole mõtet, sest siis muutub südamemassaaž ebaühtlaseks ja pole tõhus, tuleb anda järgmisele üle» õpetas Tamm.
Tema sõnul on mõistlik lubada ruumi jääda vaid neil, kes aitavad massaaži teha, ning ülejäänud ära saata. Eriti kippuvat kokkukukkunut katsuma ja kinni hoidma lähedased, ent see võib teha hoopis karuteene.
Masin annab ise korraldusi
Kui läheduses on AED-masin, tuleks saata võimaluse korral keegi selle järele. Aparaadi võib kinnitada ka inimese külge, kellel on hakanud halb. See käib nii, et terviserikkega kas kokku kukkunud või veel teadvusel inimese rind tuleb paljaks võtta, naistel tuleb katki lõigata ka rinnahoidja. AED-kohvris on selleks suisa käärid. Elektroodidelt tuleb eemaldada kiled ja asetada need kannatanu paljale ülakehale. Sealjuures ei pea kartma, kas need said täpselt paika. «Millimeetrid ei oma siin tähtsust,» ütles Tamm. Soovituslik paigutus on ära märgitud ka masina enda peal.
Masin suhtleb abistajatega pidevalt ja annab käsklusi. Kui elektroodid paigas, teeb aparaat esmalt südamerütmi analüüsi. Kui elektrišokki pole vaja saata, siis masin seda ka ei saada. Elektrišokkide vahel tuleks jätkata südamemassaaži kuni kiirabi saabumiseni. Tamme sõnul pole suust suhu hingamine, eriti võõra inimese puhul, kohustuslik.
ERMi avalike ja välissuhete juht Kalmar Kurs ütles, et siiani pole muuseumis kordagi seadet vaja läinud ning ta loodab, et nii see ka jääb, aga selle olemasolu annab juurde kindlustunnet.
Oluline on teada, et AED-masinat tohib kasutada inimeste puhul, kes kaaluvad vähemalt 25 kilo, seega väikelaste puhul tuleks jääda südamemassaaži juurde.
Iga kord, kui masinat on kasutatud, peab see pärast läbima hoolduse.
Praegu on Tartus AED-aparaadid olema näiteks Vanemuises, kaubamajas, Ahhaa keskuses, kõikides raamatukogudes, Lõunakeskuses, Auras, mitmes spordiklubis ja Rimides.
Esimest korda päästsid Tartus Aura veekeskuse töötajad sinna ujuma läinud ja kokku varisenud 70-aastase mehe elu AED-masinaga viis aastat tagasi.